Sa oled siin

Aadressiandmete süsteemi teenused tehakse kaasaegsemaks

Maa-amet sai Euroopa Liidu tõukefondidest aadressiandmete süsteemi (ADS) teenuste arendamiseks ligi pool miljonit eurot. Esmajärjekorras arendatakse rahva ja eluruumide loenduseks vajalikke teenuseid, samuti muudetakse olemasolevaid teenuseid töökindlamaks ning lisatakse neisse uusi andmeid. Arendus valmib hiljemalt 2022. aasta alguses.

Aadressiandmete osakonna juhataja Mall Leht tõdes, et esmajärjekorras arendatakse aadressiandmete süsteemis 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduseks vajalikke teenuseid. „Aadressiandmete süsteemis registreeritakse kõikide maaüksuste, hoonete ja korterite aadressid, mis on rahva ja eluruumide loenduse alus. See on oluline, et aadress on igas andmekogus ühesugune ja aadressi andmed on kvaliteetsed.“ Leht lisas, et arendamise tulemusel tagatakse, et loendusega hõlmatud registrites (nt rahvastikuregister, kinnistusraamat jne) on andmed omavahel seostatud. „Kvaliteetsed ja õigesti seostatud aadressiandmed on registripõhise rahvaloenduse eeldus,“ tõi ta välja.

Leht märkis, et kõik aadressiandmete süsteemi teenuste arendused tehakse laiemat ühiskondlikku kasu silmas pidades. „Arenduse tulemusel saavad süsteemi teenused töökindlamaks. Nii näiteks viiakse integreeritav aadressiotsing ehk In-ADS üle konteinertehnoloogiale. See tähendab, et iga suurklient saab In-ADS-i enda juures ise majutada ega pea enam sõltuma interneti kiirusest ega teiste tarbijate päringukoormusest. Kui Maksu- ja tolliametis on aktiivne tuludeklaratsioonide esitamise aeg, siis saavad samal ajal ka ID-kaardi taotlejad oma toimingud tehtud. Mõlema teenuse puhul kasutatakse aadressipäringuid,“ selgitas ta.

Süsteemi arenduse käigus lisatakse aadressiandmete teenustesse uusi andmeid, näiteks korterite sissepääsukorrused, seoseinfo teiste registritega ja huviobjektide info (nt kohanimed – Reiu jõgi).

In-ADS-i ja geokodeerija teenus saavad uue mobiilisõbraliku näo. Vormidele lisatakse vene keele valik.

Lisateave ADS-i ja teenuste kohta

Aadressiandmete süsteemis (ADS) kogutakse ja töödeldakse aadressiandmeid. Ametlike aadressiandmete täpsuse ja nõuetele vastavuse eest vastutavad kohalikud omavalitsused. Lisaks ametlikele aadressiandmetele on ADS-is ka posti sihtnumbrid (määrab Omniva), samuti mitteametlikud aadresside ja aadressiobektidega seotud andmed, sh mitteametlikud asumid, linnaosad ja kvartalid ning üldkasutatavad hoonete nimetused (näiteks Ülemiste keskus, Linnahall jne).

ADS-i ülesanne on tagada aadresside ühetaoline määramine ja kasutamine. Oluline on aadresside kvaliteet - aadressid peavad vastama ühtsetele reeglitele. Näiteks peavad maaüksuste ja hoonete aadressid olema omavahel kooskõlas ja ühe muutmine peab üldjuhul kaasa tooma ka teise muutmise. Kui omavalitsus on näiteks hoonele aadressi määranud või seda muutnud, siis peab see teave jõudma ADS-i kaudu kõikide registriteni automaatselt. Tugisüsteemina tagab ADS, et kõik aadressiandmed koos muudatustega on kõigile ühest kohast kättesaadavad.

Lisainfo:
Mall Leht, aadressiandmete osakonna juhataja, tel 675 0852

Veel uudiseid samal teemal

07.04.2020

Maa-ameti teenustesse lisandusid sihtnumbrid ja huviobjektid

Maa-ameti teenustes on nüüd ametlikele aadressidele lisatud posti sihtnumber ja andmete olemasolu korral ka piirkonna (asumi, linnaosa) või huvipunkti nimi (nt hoone nimi, saare nimi).

Tambet Tiits
04.02.2020

Maa-ameti peadirektorina jätkab Tambet Tiits

Keskkonnaminister Rene Kokk kinnitas täna, 4. veebruaril Maa-ameti peadirektoriks ka järgmiseks ametiajaks Tambet Tiitsu, kes on selles ametis olnud alates 2015. aastast.