Sa oled siin

Aktiivseim korteriturg on jätkuvalt Tallinnas ja selle ümbruses

Maa-ameti järjekordne korteritehingute ülevaade näitab, et Eesti elanike koondumine Tallinna ja selle lähiümbrusse hoiab jätkuvalt kõrgemana nii pealinna kui ka kogu Harjumaa korteriomanditega tehtavate tehingute arvu ja hinnad. Suurimad muutused korteriturul on aga toimunud Ida-Viru maakonnas, kus on langenud nii tehingute arv, koguväärtus kui ka hinnad.

Kokku tehti Eestis 2015. aasta teisel poolaastal korteriomandiga 9891 tehingut kogusummas 521 miljonit eurot. Kõikidest tehingutest 51,2 protsenti tehti Harjumaal; 12,2 protsenti Tartu; 11 protsenti Ida-Viru ja 6 protsenti Pärnu maakonnas. Ülejäänud üheteistkümne maakonna tehingute osakaal jäi alla 5 protsendi kogu tehingutest.


Korteriomandite tehingute arv ja koguväärtus ajavahemikul 2011 I poolaasta - 2015 II poolaasta (miljonid eurod).

Üle poole kõikidest 2015. a teise poolaasta korteritehingutest tehti Harjumaal, neist omakorda kolm neljandikku Tallinnas. Ka moodustab Harjumaa tehingute koguväärtus kolmveerandi kõigist Eestis korteritega tehtud tehingutest. Seega on pealinna ja selle lähiümbruse korterid võrreldes teiste Eesti piirkondadega jätkuvalt kallimad. Kui kuu keskmise brutopalga eest saab näiteks Tallinna kesklinnas osta 0,5 ruutmeetrit korteripinda, siis Ida-Virumaal Püssi või Kiviõli linnas võib sama raha eest omandada 37 ruutmeetrit. Võrreldes 2015. a esimese poolaastaga on seda peamiselt tänu hinnalangusele üle 7 ruutmeetri rohkem.

2015. aasta teisel poolaastal oli korteriomandite ruutmeetri mediaanhind* 1037 eurot. Maakondadest olid lisaks Harju maakonnale (1376 eurot) kõrgemad mediaanhinnad veel Tartu (1096 eurot), Pärnu (712 eurot) ja Saare maakonnas (660 eurot). Madalamate ruutmeetri mediaanhindadega korterid olid jätkuvalt Valga (88 eurot), Jõgeva (119 eurot) ja Järva (173 eurot) maakonnas. Omavalitsuste lõikes olid aga kõige madalamad ruutmeetri mediaanhinnad (alla 50 euro) Püssi ja Kiviõli linnas ning Tihemetsa alevikus.


Maakondade korteriomandite tehingute ruutmeetri mediaanhind ajavahemikul 2011 I poolaasta - 2015 II poolaasta (eurodes).

Juba neljandat poolaastat järjest on vähenenud välismaalaste huvi Eesti korteriomandite vastu. Kõige rohkem on välismaalastest ostjate arv langenud Ida-Viru maakonnas. Varasemaga võrreldes ostavad nad sinnakanti vähem kortereid ja müüvad varem ostetuid rohkem.

* Mediaanhind on hind, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on ühepalju.

Loe pikemalt Maa-ameti uut korteriomandite turu ülevaadet » (PDF).
Vaata ka Maa-ameti tehingute statistikat ».

Lisainfo: Agnes Jürgens, Maa-ameti avalike suhete nõunik, 514 8627, Agnes.Jurgens@maaamet.ee

Veel uudiseid samal teemal

23.03.2020

Uue kümnendi algus on kinnisvaraturul võrdlemisi aktiivne

Maa-ameti andmetel toimus Eesti kinnisvaraturul 2020. aasta veebruaris 3963 ostu-müügitehingut, mis on ligi 10 protsenti rohkem kui eelmise aasta veebruaris.

12.03.2020

Korteriturg jõudis 2019. aasta teisel poolaastal uuele tasemele

Maa-ameti korterituru analüüsist selgub, et korterite ostu-müügitehingute koguväärtuses loodi 2019. aasta teisel poolaastal uus rekord Eesti kinnisvaraturul. Samuti on tehinguaktiivsus kasvanud tasemele, mida viimati nägime 2007. aastal. Korteriomandi ruutmeetri mediaanhind ulatus 1 448 euroni. 

2019. aasta teises pooles tehti Eestis korteriomanditega 12 244 tehingut. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute koguarv kasvanud 7,1% ning eelmise poolaastaga 8,1%.