Sa oled siin

Aktiivseim korteriturg on jätkuvalt Tallinnas ja selle ümbruses

Maa-ameti järjekordne korteritehingute ülevaade näitab, et Eesti elanike koondumine Tallinna ja selle lähiümbrusse hoiab jätkuvalt kõrgemana nii pealinna kui ka kogu Harjumaa korteriomanditega tehtavate tehingute arvu ja hinnad. Suurimad muutused korteriturul on aga toimunud Ida-Viru maakonnas, kus on langenud nii tehingute arv, koguväärtus kui ka hinnad.

Kokku tehti Eestis 2015. aasta teisel poolaastal korteriomandiga 9891 tehingut kogusummas 521 miljonit eurot. Kõikidest tehingutest 51,2 protsenti tehti Harjumaal; 12,2 protsenti Tartu; 11 protsenti Ida-Viru ja 6 protsenti Pärnu maakonnas. Ülejäänud üheteistkümne maakonna tehingute osakaal jäi alla 5 protsendi kogu tehingutest.


Korteriomandite tehingute arv ja koguväärtus ajavahemikul 2011 I poolaasta - 2015 II poolaasta (miljonid eurod).

Üle poole kõikidest 2015. a teise poolaasta korteritehingutest tehti Harjumaal, neist omakorda kolm neljandikku Tallinnas. Ka moodustab Harjumaa tehingute koguväärtus kolmveerandi kõigist Eestis korteritega tehtud tehingutest. Seega on pealinna ja selle lähiümbruse korterid võrreldes teiste Eesti piirkondadega jätkuvalt kallimad. Kui kuu keskmise brutopalga eest saab näiteks Tallinna kesklinnas osta 0,5 ruutmeetrit korteripinda, siis Ida-Virumaal Püssi või Kiviõli linnas võib sama raha eest omandada 37 ruutmeetrit. Võrreldes 2015. a esimese poolaastaga on seda peamiselt tänu hinnalangusele üle 7 ruutmeetri rohkem.

2015. aasta teisel poolaastal oli korteriomandite ruutmeetri mediaanhind* 1037 eurot. Maakondadest olid lisaks Harju maakonnale (1376 eurot) kõrgemad mediaanhinnad veel Tartu (1096 eurot), Pärnu (712 eurot) ja Saare maakonnas (660 eurot). Madalamate ruutmeetri mediaanhindadega korterid olid jätkuvalt Valga (88 eurot), Jõgeva (119 eurot) ja Järva (173 eurot) maakonnas. Omavalitsuste lõikes olid aga kõige madalamad ruutmeetri mediaanhinnad (alla 50 euro) Püssi ja Kiviõli linnas ning Tihemetsa alevikus.


Maakondade korteriomandite tehingute ruutmeetri mediaanhind ajavahemikul 2011 I poolaasta - 2015 II poolaasta (eurodes).

Juba neljandat poolaastat järjest on vähenenud välismaalaste huvi Eesti korteriomandite vastu. Kõige rohkem on välismaalastest ostjate arv langenud Ida-Viru maakonnas. Varasemaga võrreldes ostavad nad sinnakanti vähem kortereid ja müüvad varem ostetuid rohkem.

* Mediaanhind on hind, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on ühepalju.

Loe pikemalt Maa-ameti uut korteriomandite turu ülevaadet » (PDF).
Vaata ka Maa-ameti tehingute statistikat ».

Lisainfo: Agnes Jürgens, Maa-ameti avalike suhete nõunik, 514 8627, Agnes.Jurgens@maaamet.ee

Veel uudiseid samal teemal

Maja läbi raami vaadatuna
21.10.2019

Kinnisvara hinnaindeks püsib kõrgemal kui aasta tagasi samal ajal

Kinnisvara hinnaindeks käesoleva aasta III kvartalis kasvas võrreldes eelmise kvartaliga 2,4 protsenti; aastaga on kasv olnud ligi 10 protsenti, näitab Maa-ameti kinnisvaratehingute analüüs.

kortermaja
08.10.2019

Korterite hinnad kasvasid, ent senisest aeglasemas tempos

Maa-ameti 2019. aasta esimese poolaasta korterituru analüüs näitab, et korterite ostu-müügitehingute koguväärtuse viimaste aastate trend on olnud kasvav, püsides ilma suurte erandlike muutusteta. Tehingute koguarv on peale 2017. aasta kerget langust jäänud püsima stabiilsel tasemel. Korteriomandi ruutmeetri mediaanhind ulatus 1 382 euroni.