Sa oled siin

Äri- ja tootmismaade hinnad hakkavad jõudma buumieelsele tasemele

Maa-ameti andmetel on alates 1997. aastast Eestis aastas keskmiselt tehtud 116 hoonestamata ärimaa ja 96 hoonestamata tootmismaa tehingut. Hoonestamata ärimaa ruutmeetri mediaanhind oli mullu 21 eurot ning hoonestamata tootmismaal 4 eurot ehk hinnad hakkavad jõudma buumieelse aja ehk 2005. aasta tasemele.

Hoonestamata ärimaa* ruutmeetri mediaanhind kasvas alates 1998. aastast kuni 2007. aastani enam kui 7 korda (5 eurost 38 euroni). Ajavahemikul 2008-2011 langes seoses majanduskriisiga ruutmeetri mediaanhindhind kuni 12 euroni. Viimastel aastatel on see taas jõudsalt kasvama hakanud, jõudes 2015. aastaks tasemeni 21 €/m2.

Suurem osa hoonestamata ärimaa tehingutest on tehtud Harju maakonnas, kus kõrgem nõudlus on kergitanud ka hinnataset. 2015. aastal sõlmiti vähemalt viis või rohkem hoonestamata ärimaa vabaturu ostu-müügitehingut vaid viies maakonnas, seejuures oligi kõrgem ruutmeetri mediaanhind Harju maakonnas - 57 eurot. Järgnesid Pärnu (11 €/m2), Tartu (10 €/m2), Ida-Viru (5 €/m2) ja Valga maakond (3 €/m2).


Hoonestamata ärimaa tehingute arv ja ruutmeetri mediaanhind aastatel 1997-2015 (€/m2).

Hoonestamata tootmismaa* ruutmeetri mediaanhind on valdavalt jäänud 3-4 euro piirimaile. Kõige madalam ruutmeetri mediaanhind oli 1997. aastal, jäädes alla 1 euro ning kõrgem (6 €/m2) 2006. aastal, kui kogu kinnisvaraturul valitsesid kõrged hinnad. 2015. aastal oli hoonestamata tootmismaa ruutmeetri mediaanhind 4 eurot.

Ka hoonestamata tootmismaa tehinguid on tehtud enim Harju maakonnas, kus ühtlasi on olnud kõrgeim ruutmeetri mediaanhind. Piisaval arvul vabaturu ostu-müügitehinguid tehtud maakondadest oli 2015. aastal hoonestamata tootmismaa ruutmeetri mediaanhind 11 eurot Harju, 8 eurot Tartu, 4 eurot Pärnu ja vähem kui 1 euro Viljandi ning Lääne-Viru maakonnas.

 


Hoonestamata tootmismaa tehingute arv ja koguväärtus aastatel 1997-2015 (miljonid eurod).

Rohkem tehinguid mõlema sihtotstarbega maal on tehtud väiksema pindalaga maatükkidega, mis samuti tähendab kõrgemaid hindu, sest nii hoonestamata äri- kui ka tootmismaa puhul pindala suurenedes ruutmeetri hind langeb.

Kui võrrelda tehingute viimaste aastate mediaanhindu viimasel maa korralisel hindamisel (2001) määratud hinnatsoonide hindadega, siis on tõus olnud üldjoontes märkimisväärne. Suuremad muutused on toimunud Tallinna, Tartu ja Pärnu linnade lähedastes omavalitsustes.

Loe pikemalt: Hoonestamata äri- ja tootmismaa turuülevaade » (629.6 KB, PDF)

Lisainfo:
Britt Suits, Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist, Britt.Suits@maaamet.ee

Agnes Jürgens, Maa-ameti avalike suhete nõunik, Agnes.Jurgens@maaamet.ee

NB! Maa-ameti turuülevaates käsitletakse hoonestamata äri- ja tootmismaana vaid kinnisasju, mille sihtotstarve on 100-protsendiliselt vastavalt äri- või tootmismaa.

* Ärimaa on ärilisel eesmärgil kasutatav maa ehk maa, mis on mõeldud äri-, büroo- või teenindusotstarbeliste ehitiste püstitamiseks ja nende teenindamiseks.

* Tootmismaa on tootmiseesmärgil kasutatav maa ehk maa, mis on mõeldud tootmis- ja tööstusehitiste püstitamiseks ja nende teenindamiseks.

Vaata Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord »

Veel uudiseid samal teemal

Maja läbi raami vaadatuna
21.10.2019

Kinnisvara hinnaindeks püsib kõrgemal kui aasta tagasi samal ajal

Kinnisvara hinnaindeks käesoleva aasta III kvartalis kasvas võrreldes eelmise kvartaliga 2,4 protsenti; aastaga on kasv olnud ligi 10 protsenti, näitab Maa-ameti kinnisvaratehingute analüüs.

kortermaja
08.10.2019

Korterite hinnad kasvasid, ent senisest aeglasemas tempos

Maa-ameti 2019. aasta esimese poolaasta korterituru analüüs näitab, et korterite ostu-müügitehingute koguväärtuse viimaste aastate trend on olnud kasvav, püsides ilma suurte erandlike muutusteta. Tehingute koguarv on peale 2017. aasta kerget langust jäänud püsima stabiilsel tasemel. Korteriomandi ruutmeetri mediaanhind ulatus 1 382 euroni.