Sa oled siin

Haritava maa hektari hind kasvas eelmisel aastal kaheksa protsenti

Haritava maa turuülevaade 2016
Haritava maa turuülevaade 2016

Maa-ameti avaldatud 2016. aasta tehingute analüüs näitab, et haritava maa mediaanhind oli möödunud aastal 2700 €/ha, olles kaheksa protsenti kõrgem kui aasta varem. Kõige rohkem tehti tehinguid Lääne-Virumaal.

Haritava maa vabaturu tehingute hektari mediaanhind kasvas 2016. aastal kaheksa protsenti, küündides 2700 euroni. Kõige aktiivsem oli haritava maa turg Lääne-Virumaal, kus tehti 141 tehingut. Järgnesid Viljandi- ja Järvamaa 118 tehinguga.

Haritava maa hind oli kõrgeim Jõgevamaal, madalaim Hiiu- ja Saaremaal. Maatüki hinda mõjutab muude tegurite seas pindala, suurema põllumaa hektari mediaanhind on kõrgem kui väiksemal põllumaal. 2016. aastal oli tehingute mediaanpindala 7,4 hektarit, mis on suurem kui aasta varem.

„Viimastel aastatel on huvi Eesti põllumaa vastu üha kasvanud, sellele viitab asjaolu, et viie aastaga on haritava maa hektari hind tõusnud koguni 85,3%,“ ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits.

Haritava maaga tehti 2016. aastal kokku 1404 tehingut, mis on kolm protsenti rohkem võrreldes 2015. aastaga. Tehingute koguväärtus kasvas 2016. aastal 30,4% võrreldes eelmise aastaga, ulatudes 41,1 miljoni euroni.

Tutvu ülevaatega: Haritava maa turuülevaade » (1.76 MB, PDF)

Täiendav info tehingute kohta Maa-ameti kinnisvara hinnastatistika päringukeskkonnast ».

Lisainfo:
Epp Rohtla, Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist, Epp.Rohtla@maaamet.ee
Karmen Kaukver, Maa-ameti avalike suhete nõunik, Karmen.Kaukver@maaamet.ee, 5694 5407

Veel uudiseid samal teemal

23.04.2018

Kinnisvaraturg ja hinnaindeksid 2018. aasta I kvartalis

2018. aasta I kvartal näitas rekordilist kinnisvara hinnaindeksi taset ja suuremat uute korterite osakaalu

11.04.2018

Haritava maa hektari hind jätkas kerkimist

Maa-ameti avaldatud haritava maa 2017. aasta turuanalüüs näitab, et tehingute arv võrreldes möödunud aastaga kahanes 10,8 protsenti, kuid hektari mediaanhind kasvas ligi 8 protsenti saavutades taseme 2 912 eurot hektari eest. Nagu aasta varemgi, tehti aasta jooksul enim tehinguid Lääne-Virumaal ning haritava maa hind oli kõrgeim Jõgevamaal.