Sa oled siin

Kinnisvara hinnaindeks püsib kõrgemal kui aasta tagasi samal ajal

Maja läbi raami vaadatuna
Foto: Maa-amet

Kolmandas kvartalis kinnisvara hinnaindeks kasvas võrreldes eelmise kvartaliga 2,4 protsenti; aastaga on kasv olnud ligi 10 protsenti, näitab Maa-ameti kinnisvaratehingute analüüs. III kvartalis tehti kokku 12 530 ostu-müügitehingut 877 miljoni euro eest.

Uute korterite müük on pärast kahe eelneva kvartali järjestikust langust taas kasvanud, moodustades kõikide eluruumide tehingutest 18 protsenti. III kvartalis oli Tallinnas uue korteri keskmine ruutmeetri hind 2 423 eurot, järelturu korteri ruutmeeter maksis keskmiselt 600 eurot vähem, s.o 1 805 eurot. Uus kahetoaline korter maksis Tallinnas keskmiselt 120 500 eurot ja järelturul keskmiselt 85 000 eurot (kaasatud on tehingud korteritega, mille pindala on vahemikus 40–55 m2).

2019. aasta III kvartalis tehti kokku 12 530 ostu-müügitehingut. Võrreldes eelmise aasta III kvartaliga toimus tehinguid 4 protsendi võrra rohkem, kuid võrreldes eelmise kvartaliga oli tehinguid 3,3 protsenti vähem.

2019. aasta III kvartalis oli ostu-müügitehingute koguväärtus 877 miljonit eurot, mis tähendab aastases võrdluses ligi 11 protsendilist ning kvartali võrdluses ligi 2 protsendilist kasvu.

Aastases võrdluses on rohkem rahalist kapitali kaasatud korteriomandite ja hoonestatud maade turusektoris, vastavalt ligi 19 ja 5 protsenti. Seevastu on hoonestamata maadega toimunud tehingute koguväärtus ligi 11 protsenti vähenenud. Sarnaselt on kvartali võrdluses kasvanud korteriomanditega ning hoonestatud maadega tehtud tehingute koguväärtus – vastavalt 3,5 ning ligi 8 protsenti. Hoonestamata maade sektori koguväärtus oli III kvartalis ligi 15 protsenti madalam kui analüüsiperioodile eelnevas kvartalis.

 

Maa-ameti avaldatav kinnisvara hinnaindeksi näitaja, mida arvutatakse alates 2003. aasta III kvartalist, kasvas aastases võrdluses ligi 10 protsenti ning eelmise kvartaliga võrdluses on indeks teinud 2,4 protsendilise kasvu. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 10,4 protsenti, hoonestamata maa hinnaindeks kasvas 8,1 protsenti ning hoonestatud elamumaa indeks kasvas 10,8 protsenti. Võrdluses eelmise kvartaliga kasvas korteriomandite hinnaindeks 5,5 protsenti, kuid hoonestamata maa ja hoonestatud elamumaa hinnaindeksid langesid vastavalt 3  ja 1 protsendi võrra.

 

 

 

Lisainfo:
Johannes Nõupuu, Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist, Johannes.Noupuu@maaamet.ee
Karmen Kaukver, avalike suhete nõunik, Karmen.Kaukver@maaamet.ee, 5694 5407

 

Veel uudiseid samal teemal

kortermaja
08.10.2019

Korterite hinnad kasvasid, ent senisest aeglasemas tempos

Maa-ameti 2019. aasta esimese poolaasta korterituru analüüs näitab, et korterite ostu-müügitehingute koguväärtuse viimaste aastate trend on olnud kasvav, püsides ilma suurte erandlike muutusteta. Tehingute koguarv on peale 2017. aasta kerget langust jäänud püsima stabiilsel tasemel. Korteriomandi ruutmeetri mediaanhind ulatus 1 382 euroni.

Maastik lennukilt vaadatuna
23.08.2019

Hoonestamata elamumaa ruutmeetrihind mõõdukas kasvus

Maa-ameti andmetel tehti 2018. aastal Eestis hoonestamata elamumaaga 2687 ostu-müügitehingut kokku 119 miljoni euro eest. Võrreldes 2017. aastaga on tehingute koguarv vähenenud 1,3 protsenti ning koguväärtus 1,5 protsenti.