Sa oled siin

Kinnisvaratehingute koguväärtus seitsme protsendi võrra kõrgem kui aasta tagasi

Maja nurk
Foto: Maa-amet

Maa-amet avaldas 2019. aasta IV kvartali kinnisvaraturu ostu-müügitehingute analüüsi, mis näitab, et tehingute koguväärtus on kasvanud hoolimata tehingute koguarvu mõningasest langusest. Uute korterite müük kasvas teist kvartalit järjest.

2019. aasta IV kvartalis tehti üle Eesti kokku 12 418 ostu-müügitehingut, sh kinnisasjad, korteriomandid ja hoonestusõigused. Tehingute arv langes aastases võrdluses poole protsendi võrra ja kvartali võrdluses ligi 1 protsendi võrra.

Ostu-müügitehingute koguväärtus oli lõppenud aasta IV kvartalis 932 miljonit eurot, mis tähendab aastases võrdluses ligi 7-protsendilist kasvu ja kvartali võrdluses ligi 6-protsendilist kasvu. Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist Johannes Nõupuu ütles, et koguväärtuse kasvu taga on jätkuvalt uute korterite ostu-müügitehingute võrdlemisi kõrge osakaal.

Korteriomanditega tehti IV kvartalis kokku ligi 7000 tehingut, sealhulgas eluruumidega 6 063 tehingut. Aastases võrdluses oli eluruumidega tehinguid 3 protsenti enam, samas eelneva kvartaliga võrreldes tehinguaktiivsus langes 2,4 protsendi võrra. Eluruumide tehingute koguväärtus, mis oli IV kvartalis ligi 500 miljonit eurot, kasvas aastaga ligi 12 protsenti ja kvartaliga kasvas 10,4 protsenti.

Lõppenud aasta IV kvartali seisuga oli Tallinna uue korteri keskmine ruutmeetrihind 2 618 eurot, kasvades aastaga 17 protsenti. Järelturul maksis korteri ruutmeeter keskmiselt 1 828 eurot, sealjuures aastane kasv oli 6 protsenti. Uus kahetoaline korter (kaasatud on tehingud korteritega, mille pindala on vahemikus 40–55 m2) maksis keskmiselt 129 478 eurot (2 618 EUR/m2), järelturu kahetoalise korteri keskmine hind oli aga 87 546 eurot (1 766 EUR/m2).

Maa-ameti avaldatav kinnisvara hinnaindeksi näitaja kasvas aastases võrdluses ligi 4 protsenti ning eelmise kvartaliga võrdluses on indeks teinud 2,5 protsendilise languse. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 6,5 protsenti, kuid hoonestamata maa ning hoonestatud elamumaa hinnaindeksid langesid marginaalselt vastavalt 0,1 ja 0,8 protsenti. Võrdluses eelmise kvartaliga on korteriomandite hinnaindeks langenud 1 protsendi võrra, hoonestamata maa hinnaindeks langenud ligi 3 protsenti ning hoonestatud elamumaa hinnaindeks langes ligi 8 protsendi võrra.

 

Täiendavat infot tehingute kohta saab analüüsi kokkuvõttest » (PDF) ja Maa-ameti kinnisvara hinnastatistika päringukeskkonnast »

 

2020 tähistab Maa-amet oma 30. tegevusaasta täitumist. Maa-amet on partner maatoimingute ja kaarditeenuste alal.

 

Lisainfo:
Johannes Nõupuu, kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist, Johannes.Noupuu@maaamet.ee
Karmen Kaukver, avalike suhete nõunik, Karmen.Kaukver@maaamet.ee, 5694 5407

 

 

Veel uudiseid samal teemal

MA juubelilogo
10.02.2020

Korterite hinnad erinevad piirkonniti 100 korda

Enim tehti tehinguid korteritega, sealjuures piirkonniti erinevad hinnad 100 korda. Pindalaliselt tehti enim tehinguid metsamaaga, ligi 53 protsenti, sellele järgnes 34 protsendiga haritav maa. Kui palju maksab kinnisvara Sinu kodukohas?

06.02.2020

Maa-ameti 2020. aasta hankeplaan

2018. aastast korraldab Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas (sh Maa-ametis) riigihankeid Riigi Tugiteenuste Keskus. Kokkuleppe kohaselt viib Rail Balticu projektiga seonduvaid riigihankeid läbi endiselt Maa-amet. 2020. aasta hankeplaan on avaldatud nüüd ka Maa-ameti kodulehel.