Sa oled siin

Korterite hinnad kasvasid, ent senisest aeglasemas tempos

kortermaja
Foto: Maa-amet

Maa-ameti 2019. aasta esimese poolaasta korterituru analüüs näitab, et korterite ostu-müügitehingute koguväärtuse viimaste aastate trend on olnud kasvav, püsides ilma suurte erandlike muutusteta. Tehingute koguarv on peale 2017. aasta kerget langust jäänud püsima stabiilsel tasemel. Korteriomandi ruutmeetri mediaanhind ulatus 1 382 euroni.

Käesoleva aasta esimesel poolel tehti Eestis korteriomanditega 11 331 tehingut, see on 0,9 protsenti rohkem kui aasta tagasi, kuid 0,9 protsenti vähem kui 2018. aasta teisel poolaastal. Tehinguid oli üle Eesti kokku ligi 839 miljoni euro eest, mida on võrreldes aastataguse ajaga ligi 14 miljonit eurot rohkem (+1,7%), võrreldes aga 2018. aasta teise poolega, kasvas tehingute koguväärtus 18 miljoni euro võrra (+2,2%).

Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist Johannes Nõupuu sõnul korteriomandite mediaanhinna kasv jätkus, kuid tempo on aeglustunud. „2019 I poolaasta seisuga jõudis korteriomandite mediaanhind järjekordselt kõrgemale tasemele kui eelnevatel perioodidel – ruutmeetri hind ulatus 1 382 euroni. See hind on tõusnud, aga tagasihoidlikult, võrreldes aasta tagasi sama ajaga püsib ruutmeetri mediaanhind 1,2 protsenti kõrgemal ning eelmisest poolaastast kõigest 0,9 protsenti kõrgemal,“ lisas Nõupuu ning tõi välja, et korteriomandite mediaanhinna kasvu aeglustumise taga on ühe põhjusena esmamüükide osakaalu vähenemine, mille kõrgem hinnatase on statistiliselt mediaanhinna kasvu mõjutanud.

Lõviosa, 83 protsenti korteriturust asub Harju, Tartu, Pärnu ja Ida-Viru maakonnas ning 54 protsenti kolmes maakonnakeskuses – Tallinnas, Tartus ja Pärnus.

Tallinnas oli korteriomandite mediaanhind 2019 I poolaastal 1 862 €/m2 ning kasv aastases võrdluses 5,1 protsenti. Harju maakonna korteriomandite ruutmeetri mediaanhind oli 2019 I poolaastal 1 758 eurot, aastane kasv sealjuures 3,9 protsenti. 

Tartu maakonnas oli 2019 I poolaastal mediaanhind 1 352 €/m², mis on 1,7 protsenti kõrgem kui eelmise aasta samal perioodil. Maakonnakeskuses Tartu linnas kujunes analüüsiperioodil mediaanhinnaks 1 437 €/m2, mis on 4 protsenti kõrgem kui aasta tagasi.

Pärnu maakonna korteriomandite mediaanhinnaks kujunes 1 056 €/m2, mis on 5,8 protsenti kõrgem kui aasta tagasi. Maakonnasiseselt oli kõrgeim mediaanhind keskuses Pärnu linnas – 1 270 €/m2, püsides aastatagusest ajast 6,1 protsendi võrra kõrgemal. 

Ida-Viru maakonna korteriomandite mediaanhinnaks kujunes 205 €/m2, s.o ligi 2 protsenti madalam kui aasta tagasi samal perioodil. Maakonnasiseselt on kõrgeim hinnatase Narva-Jõesuu linna omavalitsuses, kus oli eluruumina võõrandatud korteriomandite mediaanhind 635 €/m2.

Korteriomandite 2019 I poolaasta turuülevaade » (PDF)

Lisainfo
Johannes Nõupuu, Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist, johannes.noupuu@maaamet.ee
Karmen Kaukver, Maa-ameti avalike suhete nõunik, karmen.kaukver@maaamet.ee

Veel uudiseid samal teemal

22.06.2020

Mais oli kinnisvaraturu aktiivsus madalam kui aasta eest

Maa-ameti andmetel toimus 2020. aasta mais kinnisvaraturul ligi 3500 ostu-müügitehingut, mida oli ligi 30 protsenti vähem kui aasta tagasi mais. Kuigi tänavu kevadel oli tehinguid tavapärasest vähem, on nende koguarv pärast aprillikuist langust hakanud vaikselt kosuma. Aprilliga võrreldes tehti mais 23 protsenti rohkem tehinguid.

26.05.2020

I kvartalis maksis haritava maa hektar 3500 eurot

Maa-ameti andmetel tehti 2020. aasta I kvartalis haritava maaga 271 ostu-müügitehingut, mida oli 5% enam kui aasta varem samal ajal. Tehingute koguväärtus oli 8,4 miljonit eurot ning käive vähenes eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 0,8 miljoni euro võrra. Hektari mediaanhind oli kõrgem kui eelmise aasta alguses.