Sa oled siin

Kui palju maksab kinnisvara sinu kodukohas?

Talvine elamurajoon
Foto: Maa-amet

Maa-ameti äsja valminud analüüs näitab, et Eesti kinnisvaraturul toimus 2018. aastal  kokku  59 300 tehingut, mis on 6 protsenti vähem kui 2017. aastal (hulka on arvestatud kõik võõrandamistehingud, see tähendab ostu-müügitehingud, kinkimine, vahetamine ja muud tehingud). Enamuse tehingutest moodustasid ostu-müügitehingud, mida oli 5,5 protsenti vähem võrreldes aasta varasemaga. Kinnisvaraturg oli aktiivseim Harju maakonnas, kus toimus ligi 44 protsenti kõikidest tehingutest, moodustades tehingute koguväärtusest 69 protsenti. Kinnisvaraturu ülevaates on välja toodud hinnatasemed kõikide suuremate asulate puhul, kus toimus vähemalt 5 tehingut.

 

56 protsenti ostu-müügitehingutest toimus korteriomanditega ning 43 protsenti kinnisasjadega, kuid vaatamata mõlema tehinguobjekti tehingute koguarvu vähenemisele, on koguväärtus mõlemas osas kasvanud.

 

Haritav maa oli hinnatuim Valga, Tartu, Jõgeva, Põlva ning Lääne-Viru maakonnas, kus mediaanhind oli kõrgeim, jäädes vahemikku 3 400 – 3 950 EUR/ha. Metsamaade puhul olid kõrgeima mediaanhinnaga sarnaselt eelmise aastaga Võru ning Valga maakond.

 

Hoonestamata elamumaa mediaanhinnad varieerusid 2018. aastal maakondade lõikes oluliselt, olles näiteks 0,7 €/m² Viljandi või Valga maakonnas ning 30€/m² Harju maakonnas.

 

Korteriomandite (eluruumide) ostu-müügitehingute arv vähenes 2018. aastal võrdluses eelmise aastaga 1 protsendi võrra, kuid seevastu tehingute koguväärtus kasvas 9 protsenti. Harju maakonnas toimus 2018. aastal 55 protsenti kõikidest korterite ostu-müügitehingutest. Tehinguaktiivsuselt järgnevad Tartu maakond 12 protsendiga, Ida-Viru maakond 10 protsendiga, Pärnu maakond 5 protsendiga ning Lääne-Viru maakond 4 protsendiga. Ülejäänud maakondades toimunud korterite tehingute osakaal jäi alla 2,5 protsendi.

 

Korterite mediaanhinnad erinevad Eesti asulates märgatavalt, kõrgeima ja madalaima mediaanhinna vahe ulatub sadadesse kordadesse. Korterite hinnastatistikale avaldas 2018. aastal olulist mõju uute korterite osakaal, mis selgitab samuti tehingute koguväärtuse kasvu. Esmamüükide osakaal kõikidest eluruumidega toimunud tehingutest oli 2018. aastal 21 protsenti.

 

Vaata lähemalt:

Eesti kinnisvaraturg 2018. aastal » (PDF)

 

 

Lisainfo:
Johannes Nõupuu, Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist, Johannes.Noupuu@maaamet.ee
Karmen Kaukver, avalike suhete nõunik, Karmen.Kaukver@maaamet.ee, 5694 5407


 

 

 

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Maja läbi raami vaadatuna
21.10.2019

Kinnisvara hinnaindeks püsib kõrgemal kui aasta tagasi samal ajal

Kinnisvara hinnaindeks käesoleva aasta III kvartalis kasvas võrreldes eelmise kvartaliga 2,4 protsenti; aastaga on kasv olnud ligi 10 protsenti, näitab Maa-ameti kinnisvaratehingute analüüs.

kortermaja
08.10.2019

Korterite hinnad kasvasid, ent senisest aeglasemas tempos

Maa-ameti 2019. aasta esimese poolaasta korterituru analüüs näitab, et korterite ostu-müügitehingute koguväärtuse viimaste aastate trend on olnud kasvav, püsides ilma suurte erandlike muutusteta. Tehingute koguarv on peale 2017. aasta kerget langust jäänud püsima stabiilsel tasemel. Korteriomandi ruutmeetri mediaanhind ulatus 1 382 euroni.