Sa oled siin

Valminud on maapinna kallete kaardirakendus

Maa-ameti ja Keskkonnaministeeriumi ning ministeeriumi allasutuste koostöös on valminud maapinna kaldeid ning sellega seotud geograafilisi andmeid sisaldav kaardirakendus. Kaardirakendus aitab visualiseerida veekogude kaitsmisega seonduvat infot ja on suunatud nii keskkonnakaitseorganisatsioonidele kui ka põllumajandustootjatele, aga ka kõigile teistele huvilistele.

Maapinna kallete kaardirakendus on põllumajandustootjatele esmaseks ja peamiseks informatsiooniallikaks näiteks väetiste laotamise planeerimisel ja selle töö tegemisel. Keskkonnaametnikud aga saavad kaardirakenduse abil kavandada veekogude kaitsekorraldust, viia seda ellu ja teostada järelevalvet.

Euroopa Nõukogu veekogude kaitse direktiivi kohaselt peavad EL liikmesriigid rakendama meetmeid põllumajandusest pärit nitraadireostuse vähendamiseks. Ühe abinõuna nähakse direktiivis ette väetiste kasutamise piiramine kaldega aladel. Eestis on need nõuded sätestatud veeseaduses, kus muu hulgas on keelatud väetise laotamine haritava maa pinnale, kui pinnakalle on üle 10 protsendi. Kui kalle on 5-10 protsenti, on väetise laotamine keelatud 1. novembristkuni 15. aprillini.

Maapinna kallete kaardikiht koos põllumassiivide ja katastriüksuste piiridega annabki teavet konkreetsete maatükkide kohta, kus tuleb järgida veeseaduses kaldega alale kehtestatud piiranguid. Väetiste kasutamise täpsemad reeglid sõltuvalt kaldega alade paiknemisest veekogude suhtes ja kaldega ala pindalast ning muudest teguritest, mis sätestatakse täiendavalt kavandatavas keskkonnaministri määruses.

Lisaks annab kaardirakendus asjast huvitatutele põhjalikumat teavet veekogude, kaitstavate alade, maapinna kallete jm kohta, mida saab kasutada mitmeti erinevate tegevuste kavandamisel.

Kaardirakendus kajastab maapinna kaldeid ning mitmeid muid teemaga seotud andmekihte üle-eestiliselt. Kaardirakenduses on näha:

  • maapinna kalded (andmed pärinevad LIDAR-i kõrgusandmete töötlusest);
  • põllumassiivid (PRIA);
  • poollooduslikud kooslused (PRIA);
  • mullakaart (Maa-amet);
  • veekaitselised objektid ja piirangud (kitsendusi põhjustavad objektid);
  • looduskaitse objektid ja vööndid (kitsendusi põhjustavad objektid);
  • loomapidamishooned (PRIA);
  • Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala (Keskkonnaministeerium);
  • katastrikaart (Maa-amet);
  • põhjavee kaitstus (Eesti geoloogiline baaskaart 1:50 000);
  • maa-ameti aluskaardid.

Kallete kaardirakendusele otselink on
http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=MA24&user_id=at
Rakenduse link on lisandunud ka Maa-ameti geoportaali
http://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver-p2.html

Lisainfo:
Enn Liive, Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist
626 2828, enn.liive@envir.ee
Andres Hiiemäe, Maa-ameti geoinformaatika osakonna peaspetsialist
665 0758, andres.hiiemae@maaamet.ee

Kallete kaardirakenduse kasutamiseks leiab infot aadressil http://geoportaal.maaamet.ee/est/Teenused/Kaardirakendused/Kallete-kaart-p480.html
Kui rakenduse kasutamisel tekib probleeme või küsimusi, siis palume pöörduda aadressil kaardirakendus@maaamet.ee või helistada 675 0866.

Fragment kallete kaardirakendusest:

 

Veel uudiseid samal teemal

07.01.2021

Maa-amet loobus kaardirakenduste Flash kasutajaliidesest

Maa-amet on kõik Flash kasutajaliidest kasutavad avalikud kaardirakendused üle viinud X-GIS 2 kasutajaliidesele, sest eelmise aasta lõpus lõppes Adobe Flash tarkvara tugi. Viimastena viidi üle kohanimeregistri ja planeeringute kaardirakendused.

22.12.2020

Eesti linnade ja valdade kõrgemaid tipud said kaardile

Maa-amet kaardistas Eesti kohalike omavalitsuste territooriumi kõrgeimad tipud ning tähistas nad kaardirakenduses pühade puhul päkapikumütsidega.