Uudised

Maa-amet täitis mullu riigieelarvet poole miljardi krooniga

	4. veebruar 2010 kell 15:11:23
	Lisas: Andres Põld
Maa-amet tuli üldist majanduslikku olukorda ja kinnisvaraturu seisu arvestades edukalt toime eelmise aasta mais valitsuse antud riigieelarve täitmise kohustusega, tuues 2009. aasta lõpuks maade müügiga riigieelarvesse rohkem kui pool miljardit krooni. Kokku pani Maa-amet eelmisel aastal müüki 2475 kinnistut kogupindalaga 24 020 hektarit alghinnaga ligi 944 miljonit krooni. Pakkumised laekusid 1581 kinnistule kogupindalaga 16 670 hektarit, kogusummas 539,7 miljonit krooni. Keskmine müügiedukus üle Eesti oli 64 protsenti. 2009. aasta mai alguses Vabariigi Valitsuses vastu võetud otsus riigieelarve positsiooni parandamise kohta nägi ette, et Maa-amet peab aasta lõpuks riigieelarvesse teenima riigimaade müügist 715 miljonit krooni. Seega täitis amet valitsuse seatud eesmärgi 75 protsendi ulatuses. Lisaks valmistas Maa-amet eelmisel aastal ette 54 maaüksust müügiks Eesti Energiale, mille eest riik sai energiafirmalt aasta lõpus 359 miljonit krooni. Enim kinnistuid - 1035, kogupindalaga 9741 hektarit - oli müügis Saare maakonnas, kus pakkumised laekusid 678 kinnistule (66protsenti). Müügiedukus oli kõige kõrgem ehk 90 protsenti Hiiumaal, kus enampakkumisel olnud 20 kinnistust laekusid pakkumised 18-le. Hiiumaal oli müügis olnud kinnistute arv ühtlasi ka kõige väiksem. Madalaim müügiedukus ostja leidnud kinnistute arvu osas oli Pärnu maakonnas, kus müügis olnud 98 kinnistust laekus pakkumine 48 kinnistu ostuks, mis teeb müügiedukuseks 49 protsenti. Rahalises väärtuses oli müügiedukus kõrgeim (115 protsenti) Järva maakonnas, kus enampakkumisel olnud kinnistute alghindade summa oli 31,6 miljonit krooni, ent pakkumiste summa kerkis kokku 36,2 miljoni kroonini. Madalaim müügiedukus oli Harjumaal (42 protsenti), kus müüdavate kinnistute alghindade summa oli ligi 547 miljonit krooni, ent pakkumisi laekus ligi 230 miljoni krooni eest. Maade sihtotstarve järgi oli kõige rohkem enampakkumisel maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistuid - 2095, kogupindalaga 23 774 hektarit alghinnaga ligi 544 miljonit krooni. Pakkumised laekusid 1424-le selle sihtotstarbega kinnistule kokku 16 597 hektari ulatuses ja summas 452,1 miljonit krooni. Müüdud kinnistute arvu arvestades teeb see müügiedukuseks 68 protsenti. Elamumaad oli müügis 280 kinnistut (87,5 hektarit) alghinnaga ligi 166 miljonit krooni. Pakkumised laekusid 126 kinnistule 42 hektari osas, summas 65,5 miljonit krooni. Müügiedukus on müüdud kinnistute arvu arvestades 45 protsenti. Võrreldes 2006. aastaga oli kinnisvaratehingute arv ja rahaline maht Eestis eelmisel aastal üle kahe korra väiksem. Seda arvestades on Maa-amet saavutanud tubli tulemuse, täites riigi seatud rahalise ülesande 75-protsendiliselt. Samas oli Maa-amet riigimaade müüke kavandades liiga optimistlik äri-, tootmis- ja elamumaa müügi osas. Kui maatulundusmaa müügist teeniti kokku 452 miljonit krooni, mis oli ka lähedal prognoositud tasemele, siis äri-, tootmis- ja elamumaa sihtotstarbega kinnistute müügist laekus kokku vaid 88 miljonit krooni. Maa-amet müüs ja müüb ka edaspidi riigile kuuluvaid kinnisasju avalikel kirjalikel enampakkumistel, millest võivad osa võtta kõik isikud. Riigimaad saavad osta nii Eesti kui ka välisriikide kodanikud ja äriühingud. Oluline on rõhutada, et riigivara võib võõrandada üksnes harilikule väärtusele vastava tasu eest. Harilik väärtus on eseme kohalik keskmine müügihind ehk turuhind. Müügis olnud kinnistute alghinna leidmiseks kasutas Maa-amet tehingute andmebaasi andmeid või eksperthinnanguid. Enne suuroksjonite algust eelmise aasta sügisel teatas valitsus, et riik püüab teadlikult müüa maid kohalikele ostjatele, mistõttu polnud välisinvestorite ja suurte fondide meelitamine massiivsetele maaoksjonitele riigi soov. Seetõttu tegi riik poliitilise valiku panna maa oksjonitel müüki üksikute tükkide kaupa, mitte aga suures ulatuses kogumitena. Muudeti ka riigivara seadust, et kohalikud metsaomanikud saaksid osta eelisostuõigusega naaberkinnistuid, et suurendada oma metsavaldusi ja muuta metsade majandamine efektiivsemaks. Koos eelmisel aastal müümata jäänud maadega on riigil alles ligi 65 000 hektarit müügikõlblikku maad, mida samas tempos müües jätkub veel kolmeks aastaks.

tagasi	üles
Viimati muudetud: 14. september 2008, 22:30 Muutis: Kalver Keskküla ( 2010, Autoriõigus: Maa-amet )

Mustamäe tee 51, 10621 Tallinn, telefon: +372 665 0600, faks: +372 665 0604, e-post: maaamet@maaamet.ee