•     Eelvalikutega aadressiotsingut on nüüd võimalik kasutada kõikides kaardirakendustes.
•   Aadressiotsingu paneelile lisandusid kaks uut funktsionaalsust:
  •     Võimalus genereerida kood, mille abil saab eelvalikutega aadressiotsingu seadistada enda veebilehele või blogisse. Koodi genereerimiseks on nupp aadressiotsingu sisestusvälja kõrval.
    
    
  • Võimalus genereerida aadressiotsingu sobiva tulemuse kohta link, mis avab kaardirakenduse valitud aadressi asukohaga.
    
•    Uuenes kiirpäring „Maaregistrist teenus" (http://xgis.maaamet.ee/ky/) - sealgi on nüüd kasutusel eelvalikutega aadressiotsing.
•     Maainfo teenuse kaardirakendusesse lisandus nupp/paneel "Anna teada veast kaardil või tee ettepanek".
  
  
  
  
  Selle kaudu saab teha ettepanekuid/teatada veast järgmiste valdkondade kohta:
  
  • Teade katastriandmete kohta
  • Teade ortofoto kohta
  • Teade aluskaardi kohta
  • Teade aadressi/kohanime kohta
  • Küsimus Maa-ametile
  • Muu teade
  
  Teade saadetakse vastava valdkonnaga tegelevale ametnikule.

Eesti Geoloogiakeskus alustas kaardistamist mõõtkavas 1:50 000 juba 1980. aastatel ja töö jätkub tänaseni. Maa-ameti ülesanneteks on korraldada riiklikku tellimust, arendada kaardistusjuhendit, kontrollida kaartide kvaliteeti ning teha need kõikidele soovijatele kergesti kättesaadavaks.

Käsikirjaline geoloogiline andmestik on olemas ligikaudu 60 baaskaardi lehe kohta, kuid enamik sellest on seni valideerimata ja digitaliseerimata. Käsikirjalistest materjalidest kogutakse geoloogiline andmestik ühtsesse andmebaasi ning vajadusel täiendatakse andmeid välitöödel.

Geoloogilist kaardistamist tehakse Eesti baaskaardi lehtede kaupa. Baaskaart koosneb enam kui sajast kaardilehest, mis on tavaliselt 25x25 km suurused. Iga lehe jaoks koostatakse kümmekond geoloogilist teemakaarti, mis iseloomustavad selle piirkonna aluspõhja, aluspõhja reljeefi, pinnakatet ja selle paksust, hüdrogeoloogiat, põhjavee kaitstust, geomorfoloogiat, maavarasid ja geofüüsikat (aeromagnetilisi ja gravitatsioonijõu anomaaliaid). Väga oluliseks geoloogilise baaskaardi osaks on faktiline materjal, st erinevate andmepunktide (puuraugud ja -kaevud, paljandid, vaatluspunktid) geoloogilised kirjeldused.

Praeguseks on digitaalsed kaardiandmed olemas 25 lehe kohta. Kaardid on rasterformaadis vaadeldavad ja trükitavad Maa-ameti geoloogia veebirakenduses  (http://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver-p2.html). Masinloetavate vektorfailide saamiseks tuleb esitada kirjalik sooviavaldus (http://geoportaal.maaamet.ee/est/Andmete-tellimine/Digitaalse-geoloogilise-baaskaardi-tellimine-p13.html).

Valminud kaardikomplektile lisatakse seletuskiri, milles antakse ülevaade ala geoloogilisest uuritusest ning tutvustatakse teemakaartidel kujutatud objekte. Kaardilehtede seletuskirjad on kättesaadavad Maa-ameti geoportaali kaudu (http://geoportaal.maaamet.ee/est/Andmed-ja-kaardid/Geoloogilised-andmed/Geoloogiline-baaskaart/Juhendid-ja-seletuskirjad-p139.html ).

Geoloogilise baaskaardi andmed on aluseks maavarade kasutuselevõtu, loodus- ja põhjaveekaitse, veevarustuse, heitveeärastuse, jäätmekorralduse ja ehitiste planeerimisel ning keskkonnamõju hindamisel.

Lisainfo:
Reet Roosalu, Maa-ameti geoloogia osakonna juhataja kt, 665 0670, Reet.Roosalu@maaamet.ee
Agnes Jürgens, Maa-ameti avalike suhete nõuniku kt, 665 0630, Agnes.Jurgens@maaamet.ee

HALDUSOSAKONNA PEASPETSIALISTI [ametijuhend ( - 55,5 KB, 11.01.2012 )]

kelle töö eesmärgiks on tagada Maa-ameti Lõuna-Eesti piirkonna teenistujatele vajalikud töövahendid ja sobiv töökeskkond, sh meie hoonete turvalisus, korrashoid ja säilimine.

Kandidaadile esitatavad nõuded:

• erialane (kinnisvara haldamine, avalik haldus, õigus, majandus) 1. astme kõrgharidus
• head teadmised halduskorralduse (sh riigihanked, riigivarade majandamine, kuluarvestus, transpordikorraldus, ehitus- ja planeerimiskorraldus) ning tööohutuse ja töötervishoiuga seotud õigusaktidest
• head teadmised ehitus-, haldus-, transpordi- ja turvakorralduse ning tööohutuse põhimõtetest
• suhtlemis- ja meeskonnatööoskused, orienteeritus koostööle
• hea ajaplaneerimisoskus, enesekehtestamisoskus
• täpsus, korrektsus ja vastutustundlikkus
• hea arvutikasutusoskus (Windows, MS Office)
• väga hea suuline ja kirjalik eesti keele oskus

Kasuks tuleb:

• kogemus haldusteenuste ning ehitus- ja remonditööde tellijana
• töökogemus riigiasutuses haldusjuhtimise valdkonnas

Pakume:

• huvitavat tööd
• tulemuslikkust arvestavat palka

Kandideerimiseks palume saata CV ja avaldus koos palgasooviga hiljemalt 27. jaanuariks 2012 e-posti aadressil personal@maaamet.ee või aadressil Mustamäe tee 51, 10621 Tallinn. Täiendav info Maa-ameti kodulehel www.maaamet.ee ja e-posti aadressil personal@maaamet.ee .

Kokku võõrandas Maa-amet mullu 1401 kinnisasja. Neist 97 kinnistut koguväärtusega 4,32 miljonit eurot võõrandati looduskaitseliste piirangutega kinnisasjade tasaarvestamise käigus. Riigile omandati tasaarvestamise tehingutega 58 kaitstavat loodusobjekti sisaldavat kinnisasja. Tasaarvestamistel tekkinud kinnisasjade väärtuste vahena hüvitati riigile rahas kokku 1,89 miljonit eurot.

Ühe müüdud üksuse keskmine pindala oli 10,6 ha ja keskmine hind 20 840 eurot. Võrreldes ülemöödunud aastaga vähenes müük pindalaliselt umbes 3700 hektari ehk 552 kinnistu võrra.

Maa-amet pani mullu müüki 1851 kinnistut kogupindalaga 16 819 hektarit, alghinnaga ligi 31,38 miljonit eurot. Enim kinnistuid oli müügis Harju maakonnas - 535 kinnistut kogupindalaga 4787,7 hektarit. Neist pakkumised laekusid 58 protsendile ehk 310 kinnistule.

Müügiedukus oli kõige kõrgem ehk 82 protsenti Rapla ja Järva maakonnas. Raplamaal müügis olnud 61 kinnistust tehti pakkumisi 50-le ja Järvamaal müügis olnud 60 kinnistust laekus pakkumisi 49 kinnistule.

Madalaim müügiedukus (35 protsenti) oli Võru maakonnas, kus oli müügis ka kõige vähem kinnistuid. 23 kinnistust laekus pakkumisi 8 kinnistu ostmiseks. Ka rahalises väärtuses oli müügiedukus madalaim Võrumaal, kus müüdavate kinnistute alghindade summa oli ligi 129 tuhat eurot, ent pakkumisi laekus veidi üle 75 tuhande euro eest ehk 58 protsendi ulatuses.

Kõrgeim rahaline müügiedukus oli Viljandi maakonnas, kus enampakkumisel olnud kinnistute alghindade summa oli 0,9 miljonit eurot, kuid pakkumiste summa kerkis 2,26 miljoni euroni ehk suurenes 249 protsenti.

Kõige rohkem sõlmiti 2011. aastal võõrandamislepinguid maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutele. Neid müüdi 1304, kogupindalaga 14 718 hektarit, kogusummas 26,46 miljonit eurot. Elamumaid müüdi 83 kinnistut kokku 1,52 miljoni euro eest.

Käesoleva aasta riigieelarve seadusega Maa-ametile ette nähtud müügikohustus on 16 miljonit eurot.

Lisainfo:
Agnes Jürgens, Maa-ameti avalike suhete nõunik, 665 0630, 514 8627
Agnes.Jurgens@maa-amet.ee

Hoonete aadresse saab jätkuvalt hallata ka Ehitisregistri kaudu.

Korrastamist vajab suur hulk aadresse

Kui selle aasta algusest rakenduks üle-eestiline kodualuse maa maksuvabastus, siis kolmandik peresid ei saaks oma soodustust automaatselt kätte. Seda põhjusel, et aadressiandmete infosüsteemis ei kattu nende hoonete ja korterite aadressid rahvastikuregistris olevate aadressidega. Ka teistes registrites valitseb aadressiandmetes suur segadus. Aadresside korrastamine hoogustub selle aasta algusest enamikus omavalitustes.

Aadressiandmete määramise ehk nende täpsuse ja nõuetele vastavuse eest vastutavad kohalikud omavalitsused. Aadressiandmete korrastamiseks ja ühtlustamiseks on Maa-amet loonud aadressiandmete infosüsteemi (ADS) koos menetlusrakendusega. Ruumiandmete seadus näeb ette, et selle aasta algusest tulebki omavalitsusametnikel just ADSi kaudu aadressid korda teha. Selles töös on kindlasti abiks aadressiandmete käsiraamat.

Kuna aadresside korrastamine toimub suuresti andmebaaside põhiselt, siis ei tohiks see maa- või majaomanikele sekeldusi kaasa tuua. Kuna reaalne elukoht ei muutu, siis ei pea muutma ka ühegi lepingupartneriga sõlmitud lepinguid (näiteks otsekorraldused pankadega või tarbimislepingud Eesti Energia, Eesti Gaasi, telekommunikatsiooni ettevõtetega jne), sest kõik ettevõtted saavad riigi pakutavaid aadressiandmeid koos nende muudatustega tasuta kasutada.

Kui aga kellegi aadressiandmeid on vaja nõuetele vastavusse viimiseks muuta, siis pöördub omavalitsus aadressi (sh talu nime) muutmise ettepanekuga omaniku poole. Tavaliselt leitakse koos sobilik lahendus või siis jääb lõplik sõna omavalitsuse öelda.

Täpsed aadressid on meie kõigi huvides

Koha-aadressid, sealhulgas talunimed, ei ole eraomand, vaid kuuluvad avalikku ruumi. Seega ei ole aadressides täpsuse tagaajamine mõeldud kellegi kiusamiseks, vaid toimub meie kõigi huvides. ADSis olevaid aadresse ning nende muudatusi saavad kontrollida ja kasutada ka teised andmekogud ja registrid. See omakorda hõlbustab meie kõigi suhtlemist erinevate asutustega, nagu näiteks maksu- ja tolliameti, haigekassa, pankade ja teistega. Täpsed aadressid tagavad ka selle, et kiirabi, politsei ja päästeteenistus jõuavad vajadusel kiiresti kohale.

Ka käimasolevast rahvaloendusest on aadresside korrastamisel abi. Loendusel kasutatakse ADSist 2010. aasta maikuust pärit andmeid. Ankeedile vastaja kas kinnitab etteantud aadressi või sisestab uue, näidates oma elukohta ka kaardil. Lisatud aadress koos asukoha viitega jõuab pärast loenduse lõppu aadressiandmete süsteemi. Seejuures on oluline rõhutada, et aadressiga seotud inimeste andmeid Statistikaamet ADS-ile ei edasta. ADS kajastab ainult aadressiandmeid.

Tänu korrastatud aadressiandmetele peaks järgmise, 2021. aastal toimuva rahvaloenduse juba suures osas saama läbi viia ilma inimesi tülitamata.

Aadressiandmed on kõigile tasuta

ADSi kasutamine on nii avalikule kui ka erasektorile tasuta, seega soovitab Maa-amet ADSiga liidestuda kõigil suurematel ettevõtetel. Seda enam, et lähiajal on tulemas suur hulk aadressimuudatusi, ka peaksid korrastuma erinevad registrid. Kui ettevõtte andmekogu on ADSiga liidestunud, siis saab andmekogust laekuva info põhjal aadressimuudatused tarkvara abil ära teha. Näiteks kui omavalitsus muudab tänava nime või hoonete numbreid või muutub haldusüksuse piir, siis need muudatused peaksid ADSi kaudu automaatselt jõudma kõikidesse (nii avaliku kui ka erasektori) andmekogudesse.

Selleks, et erinevate ametkondadega asjaajamine sujuks, et päästeteenistused jõuaksid kiiresti õigesse kohta ja et alates aastast 2013 oleks tagatud ka üle-eestiline maamaksuvabastus, soovitab Maa-amet ka koduomanikel varakult kontrollida, kas nad ikka on rahvastikuregistris kirjas ja kas seal antud elukoha aadress sobib kokku aadressiandmete süsteemi kantud elamu ja korteri ametliku aadressiga.

* Ametlike aadressiandmetega saab tutvuda ADS-i päringu- ja kaardirakenduses:
http://geoportaal.maaamet.ee/est/Aadressiandmed-paring-p386.html
http://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver/Aadressiandmed-p125.html

* Andmeid saab kontrollida saab ka Maa-ameti geoportaali kaudu.

* Rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetega saab tutvuda riigiportaalis eesti.ee aadressil https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/eluase_1/isikkodanik

Lisainfo:
Mall Kivisalu, Maa-ameti aadressiandmete osakonna juhataja kt

Mis on aadressiandmete infosüsteem ehk ADS?

Maa-amet on loonud aadressiandmete infosüsteemi ehk ADSi eesmärgiga tagada hoonete, korterite ning maaüksuste aadresside ühtne määramine ning vastavus meie keele- ja kultuuriruumiga. Ka saavad teised registrid ja andmekogud selle süsteemi kaudu aadresse ning nende muudatusi kontrollida ning oma alusandmetena kasutada.

Praegu on ADSis üle 2 miljoni objekti ehk siit leiab teavet 900 000 hoone, 520 000 korteri, 610 000 katastriüksuse, 15 maakonna, 226 kohaliku omavalitsuse (linnad ja vallad), 4640 asustusüksuse (külad, alevikud, alevid, vallasisesed linnad), 14 linnaosa, 40 000 kohanimeobjekti (sh 15 000 liikluspinda ehk nt tänavad ja puiesteed) ja 760 väikekoha (endised aiandusühistud, suvilaühistud jt) kohta.

Nõuetele vastav aadress puudub 7 protsendil katastriüksustest. Hoonete ja korterite puhul ulatub see protsent aga olenevalt omavalitsusest 20-50%-ni. Ligi 15 000 eluhoonel puudub oma eristav aadress (umbes 5000 neist asub Tallinnas). Unikaalse aadressi puudumine tähendab, et hoone ei ole riigile teadaolevate andmete põhjal üheselt leitav. Rahvastikuregistris olevatest aadressidest ühtib ADS-i hoonete ja korterite aadressidega ainult kaks kolmandikku.

Suur hulk koha-aadresse ei vasta ka keelenõuetele, sisaldades võõrkeelseid sõnu, lühendeid või Rooma numbreid ja üksiktähti. Sageli on kasutatud vanas või korrapäratus kirjaviisis olevaid nimesid. Sellised aadressid (sh talude nimed) tuleb muuta.

Probleeme on ka tiheasustuses liikluspindade (nt tänavate) nimedega ning nende järgi nummerdatud maaüksuste ning hoonete numbrite valikuga. Oluline on, et numbrid oleksid määratud mõlemal pool tänavat ühes suunas suurenevalt ja ühel pool oleksid paaritud, teisel pool paarisnumbrid. Samuti on tähtis, et hoonele pääseks ligi sellelt tänavalt, mille järgi see on adresseeritud.

Allikas: Maa-amet

Viide Eesti põhikaardi trükiversioonile 1:20 000 kaardirakenduses

Fragmendid mõlemast kihist:

Kattuvuse kartogramm (skeemiline katastrikaart):


Kattuvuse kartogramm (Eesti põhikaart 1:20 000)