Aadresside automaatne muutmine rahvastikuregistris

RR-ADS andmevahetuse ülesehitus

 

Rahvastikuregistri andmevahetus ADS-iga tugineb objektiseostele. Objektiseos valitakse automaatsete prioriteetsusreeglite alusel täpselt samasuguse aadressiga objektide hulgast, st kasutajal RR-is ega ADS-is ei ole võimalik määrata, millises hoones isikud elavad, vaid see tuleb aadressi kaudu määratleda võimalikult täpselt.

Näiteks kui aadressil on üks UN-tunnusega (elamu) ja üks UN-tunnuseta hoone (kuur), siis antakse seos prioriteetseima objekti ehk UN-tunnusega hoonega, kuna kõige tõenäolisemalt elavad isikud elukondlikus ehk UN-tunnusega hoones (elamus). Kui on kaks või enam võrdse kõrgeima prioriteediga objekti (nt on kaks elamut maaüksusel), siis automaatselt objektiseost ei looda, sest ei ole võimalik millegi alusel otsustada, kummas elukondlikus hoones konkreetne isik elab (isikud võivad elada ka mõlemas hoones). Seega on vaja määrata elukondlikele hoonetele unikaalsed aadressid, et isiku saaks siduda konkreetse hoone aadressiga.

Kui prioriteetsusreeglite alusel on objektiseos loodud näiteks elukondliku hoonega, siis muudetakse selle hoone aadressi muutmisel automaatselt ka selle hoonega seotud isikute aadressid rahvastikuregistris.

NB! Kui objektide aadressid vahetatakse omavahel ära, siis selliste muudatustega RR automaatika ei pruugi korrektselt hakkama saada. Näiteks korteri nr 1 tähis muudetakse EHR-is nr 2-ks ja korteri nr 2 tähis nr 3-ks, korter 3 muudetakse 4-ks jne või eluhoonetel vahetatakse numbrid ära (näiteks 1/1 muudetakse 1/2-ks ja vastupidi) või maaüksustel koos hoonetega vahetatakse aadressid/numbrid ära (nt Metsa tn 2 muutub Metsa tn 4-ks, Metsa tn 4 muutub Metsa tn 6-ks; Maasika tn 6 muutub Vaarika tn 4-ks, Vaarika tn 4 muutub Tähe tn 4-ks vms)

Katastriüksuste, hoonete ja hooneosade aadresside omavahel ära vahetamine ei tekita probleeme mitte ainult ADS-i andmeid tarbivates registrites, vaid ka tavakasutuses (nt kui naabritel vahetatakse omavahel aadressid ära), seega tuleb selliseid muudatusi vältida. Näiteks kui on vaja korrastada katastriüksute ja hoonete numeratsiooni, siis tuleks kaaluda pigem täiesti uue tänavanime määramist (siis määratakse objektidele täiesti uued aadressid, mitte ei taaskasutata teiselt objektilt eemaldatud aadressi).

Kui siiski on vaja objektide aadresse omavahel vahetada, tuleb rahvastikuregistris isikute aadressid alati üle kontrollida ja vajadusel käsitsi parandada. Üldjuhul jõuavad muudatused rahvastikuregistrisse järgmisel ööl pärast muudatuste jõustamist ADS-is, seetõttu on soovitatav kontrollida isikute aadresse ülejärgmisel tööpäeval pärast muudatuse tegemist ADS-is.

 

Aadresside automaatne muutmine unikaalsete aadresside määramisel

 

Aadressikorrastuse käigus määratakse elukondlikele hoonetele unikaalseid aadresse. Peab arvestama, et kuna enne unikaalsete aadresside määramist olid kõik katastriüksusel paiknevad hooned sama aadressiga, siis ei ole võimalik rahvastikuregistris automaatselt aadresse muuta, kuna süsteemid ei tea, millises hoones isikud tegelikult elavad.

Näide:

Maaüksusel Maasika tn 1 on kolm hoonet, kaks neist UN-tunnusega (eluhooned) ja üks UN-tunnuseta kõrvalhoone.

Rahvastikuregistris enne isikutel seos hoonega (ehk ADS objektiga) puudub, kuna süsteem ei oska paigutada neid konkreetsesse eluhoonesse (kaks UN-tunnusega hoonet sama aadressiga).

Nüüd kohalik omavalitsus määrab eluhoonetele unikaalsed aadressid: Maasika tn1/1 ja Maasika tn 1/2, kõrvalhoone jääb aadressiga Maasika tn 1.

Kuna isikutel seos konkreetse hoonega puudub, siis ei ole võimalik süsteemil tuvastada, mis on selle hoone, kus isik tegelikult elab, uus aadress ja seega jääb isikutele alles seos aadressiga Maasika tn 1. Kuna nüüd on sellise aadressiga ainult kõrvalhoone, siis annab süsteem isikutele seose kõrvalhoonega. Seejärel tekib kõrvalhoonele ka UN-tunnus RR seosest tulenevalt.

Seetõttu peab alati pärast unikaalsete aadresside määramist ADS-is kontrollima isikute aadressid üle ka rahvastikuregistris ning vajadusel käsitsi muutma (ehk registreerima isikud sellele aadressile, mis eluhoonel, kus isik tegelikult elab). Üldjuhul jõuavad muudatused rahvastikuregistrisse järgmisel ööl pärast muudatuste jõustamist ADS-is, seetõttu on soovitatav kontrollida isikute aadresse ülejärgmisel tööpäeval pärast muudatuse tegemist ADS-is.