You are here

Maa-amet loob satelliidiandmete jaotuskeskuse

Maa-amet ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus sõlmisid äsja koostöölepingu, mille alusel hakkab Maa-amet töötlema ja vahendama Euroopa Liidu kaugseire programmi Copernicus raames orbiidile saadetud Sentinel satelliitidelt pärit andmeid.

Euroopa Liidu Maa kaugseire programm Copernicus » pakub pidevalt uuenevat teavet erinevate valdkondade (maakasutus, merendus, metsandus, riigikaitse, keskkonnakaitse, tervishoid, majandus jms) kohta. Satelliidiandmed on EL liikmesriikidele tasuta, kuid igal riigil tuleb ise hoolitseda nende töötlemise, analüüsimise ja arhiveerimise eest.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS ») sõlmis tänavu 13. septembril Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA ») andmevahetuslepingu, mille alusel saavad Eesti kasutajad umbes kaks korda nädalas satelliidiandmeid. Kuna EAS-il endal puudub kompetents taoliste andmete töötlemiseks ja jagamiseks, hakkab neid vahendama Maa-amet. Selleks moodustatakse ameti juurde riiklik satelliidiandmete keskus ESTHub koos vajaliku tehnilise infrastruktuuriga, mis võimaldab andmetele ligipääsu ja loob tingimused nende kasutamiseks.

"Satelliidiandmed annavad meile praktiliselt reaalajas ülevaate keskkonnas toimuva kohta ning Maa-ametil kui Eesti suurimal ruumiandmete tootjal, haldajal ja levitajal on olemas kompetents nendega töötamiseks. Kuid enne, kui saame satelliidipilte kõigile soovijatele üle Interneti jagama hakata, tuleb nende töötlemiseks, hoidmiseks ja vahendamiseks hankida vajalik tarkvara ning serverid. Tänu Euroopa Liidu struktuurifondide abile on see meil nüüd võimalik," ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits.

"Riiklik andmekeskus loob soodsa võimaluse ettevõtluse arendamiseks kaugseire valdkonnas, kuna toob Eesti ettevõtjatele ja teistele huvilistele satelliidiandmed koju kätte. See paneb tugeva aluse ka selliste riiklike teenuste tõhustamiseks ja teaduse arenguks, mis põhinevad kaugseireandmetel," ütles EAS-i juhatuse esimees Hanno Tomberg.

Maa-amet alustab ESTHubi väljaarendamisega võimalikult kiiresti, avalikkusele peaksid Copernicuse andmed olema kättesaadavad juba 2017. aasta lõpus või 2018. aasta alguses.

Kogutavad satelliidiandmed on väga mitmekesised, nende abil saab tõhusamalt hallata loodusressursse (maakasutus, metsaraie, puude kahjustused, jääolud, põlengud jms), pakkuda mugavamaid avalikke teenuseid ja need võimaldavad nii eraettevõtetel kui ka riigiasutustel paremini oma ressursse kasutada. Kaugseireandmete baasil saavad Eesti ettevõtted luua ja pakkuda ka erinevaid uusi teenuseid, ilma et nad peaksid tegema suuri kulutusi baastaristu loomiseks.

Eesti on Baltikumis esimene riik, kes loob Copernicus programmi andmekeskuse, seda tänu Eesti liikmelisusele Euroopa Kosmoseagentuuris (ESA) alates aastast 2015. Eestit esindab ESA-s EAS-i juurde loodud Eesti Kosmosebüroo ».

Lisainfo:
Ants Vain, Maa-ameti geoinformaatika osakonna peaspetsialist, Ants.Vain@maaaamet.ee
Madis Võõras, EASi Eesti Kosmosebüroo juht, Madis.Vooras@eas.ee
Agnes Jürgens, Maa-ameti avalike suhete nõunik, 514 8627, Agnes.Jurgens@maaamet.ee

Pilk Hiiumaale
Tallinn kosmosest.

Pilk Hiiumaale
Pilk Hiiumaale, leia Kärdla.

Peipsi jää
Kevadine jääminek Peipsil.

Pakri saared
Pakri saared.

Taustainfo

Mis on Copernicus?
Copernicus » on Euroopa Liidu maavaatlusprogramm, mida juhib Euroopa Komisjon (EK) koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA). Programmi eesmärk on pakkuda pidevat andmevoogu erinevate valdkondade (maakasutus, merendus, metsandus, riigikaitse, keskkonnakaitse, tervishoid, majandus jms) kohta.

Programm Copernicus koosneb:

  • kosmosekomponendist, mille moodustavad vaatlussatelliidid ning nendega seotud maapealsed komponendid andmete töötlemiseks;
  • Maal asuvad vaatlus- ja andmekogumisseadmetest, mis tegelevad merest, maismaalt ning atmosfäärist teabe kogumise, ühtlustamise ja kõrvutamisega;
  • kasutajatele mõeldud teenustest ja nende pakkumise vahenditest.

Programmi raames viiakse orbiidile satelliidid Sentinel 1...6 ». Üle Eesti lendavad satelliidid vähemalt kaks korda nädalas, tänu millele näeb toimuvaid muutusi praktiliselt reaalajas. Satelliitidel rakendatud tehnoloogia suudab Maa peal toimuvast teha pildi ka läbi pilvede.

Satelliidiandmed on mõeldud nii Euroopa Liidu kodanikele kui ka äriettevõtetele. Tänu Euroopa Kosmoseagentuuri ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kui Eesti kontaktpunkti vahel 13. septembril 2016 sõlmitud lepingule avaneb Eestil võimalus satelliidiandmeid saada ja kasutajatele tasuta jagada, kuid nende töötlus ja analüüs tuleb ise korraldada.

Tänu sellele, et Eesti on ESA liikmesriik, saabuvad andmed Eestisse otse ESA serveritest. Satelliidipilte hakkab töötlema, hoidma ja tasuta levitama Maa-amet, kuhu luuakse riiklik satelliidiandmete keskus ESTHub.

Euroopa Liidu Copernicuse programmi tuumikteenused
Euroopa Liit on koostöös oma partneritega välja töötanud kuus satelliidiandmetel põhinevat tuumikteenuste » rühma, mille abil pakutakse kasutajatele vajalikku ja ajakohast infot.

Tuumikteenuste valdkonnad:

  • atmosfääriseire;
  • kliimamuutuste ja nende mõjude seire;
  • maismaaseire;
  • hädaolukordade juhtimine;
  • merekeskkonna seire;
  • julgeolek.

Eesti kasutajatele pakuvad kindlasti enim huvi maismaaseire ja merekeskkonna seire teenused. Maismaaseire eest vastutab Euroopa Keskkonnaagentuur », kes koordineerib maapealseid mõõtmisi ja maaseire teenuseid. Maismaaseire üheks oluliseks eesmärgiks on jälgida maakasutuse muutust nii riiklikul, üle-euroopalisel kui ka globaalsel tasandil.

Merekeskkonna seire eest vastutab Prantsusmaa ettevõte Mercator Ocean ». Merekeskkonna tuumikteenus pakub regionaalset kui ka globaalset informatsiooni ookeanide ja merede ökosüsteemide kohta.

Sentineli andmete suurem kasutuselevõtt aitab:

  • tõhusamalt hallata loodusressursse (maade kasutamine, metsade raie, puude kahjustused, jääolud, põlengud jms);
  • pakkuda mugavamaid avalikke teenuseid;
  • ettevõtetel ja riigiametitel oma (inim)ressursse nutikamalt rakendada.

Sentineli satelliitidelt saadavad andmed pole küll nii kõrge ruumilise lahutusvõimega ehk selgepiirilised kui näiteks Maa-ameti ortofotod, kuid nende sagedus on suurem. Kui Maa-amet katab aastas umbes poole Eesti territooriumist 25 cm ruumilise lahutusvõimega ortofotoga, siis satelliidifotod katavad iga kuu kogu Eesti 10-meetrise ruumilise lahutusvõimega pildiga.

Mida teeb Maa-amet satelliidiandmete riikliku keskusena?
Maa-amet on Eesti suurim ruumiandmete tootja, haldaja, levitaja ning arhiveerija. Seega on ametis kompetents ka kaugseireandmetega töötamiseks.

Maa-amet:

  • loob EL struktuurifondide toetusega riikliku keskuse, arendades seal välja tehnilise infrastruktuuri Sentineli andmete kasutajatele;
  • võimaldab kõigile registreeritud soovijatele ligipääsu andmetele ja loob tingimused nende kasutamiseks;
  • peab arvestust kõigi kasutajate üle, kellele on antud ligipääs andmetele;
  • ei võta andmete kasutajatelt tasu (v.a juhud, kui kasutajad soovivad saada infot või teenuseid, millega kaasnevad täiendavad kulud);
  • esitab EAS-ile ja ESA-le raporteid Sentineli-andmete kasutamise kohta.

Loe lisaks http://estonia.eu/kosmos/et/ »

Veel uudiseid samal teemal

11.03.2020

Disruptions in ESTHub’s services

ESTHub's data hub formerly has provided online the complete time series of Sentinel data over Estonia and the Baltic region. This naturally is a constantly growing amount of data. ESTHub has decided to switch to a rolling archive strategy where the youngest 2 years of data are kept and older data is automatically evicted from the online storage. This applies to all Sentinel product types.