You are here

Viis kuuendikku Eestimaast on paberkaardina välja antud

Maa-ametil valmis Eesti põhikaardi 1:20 000 kaksteist uut kaardilehte, tänavu lisandusid Virtsu, Venevere, Peetri, Päinurme, Lahavere, Torma, Voore, Kolga-Jaani, Utsali, Meleski, Kureküla ja Vehendi.

Maa-ameti ruumiandmete osakonna nõunik Anu Kaljula märkis, et tänavu trükist ilmunud kaardilehtede abil saab uudistada nii Virtsu kui ka Võrtsjärve ümbrust, Esna ja Kareda küla allikaid, mitmeid Vabadussõja mälestusmärke nii Peetri kandis kui ka Aidu võidualtarit Põltsamaa vallas. „Paberkaart on Eestimaa avastusretkedel hindamatu abimees, tal ei saa aku tühjaks ega kao mobiililevi või satelliidisignaal,“ rääkis Kaljula.

„Põhikaardi sarjas on Eesti jagatud 543 kaardiruuduks, millest taasiseseisvumise 30 aasta jooksul on 469 ehk 86% trükis ilmunud,“ tõi Kaljula välja. „Maa-amet liigub põhikaardi paberkaartide väljaandmisel tempos 10–12 kaardiruutu aastas, seega hiljemalt taasiseseisvumise 40. aastapäevaks on Eestimaa kaetud detailse paberkaardiga,“ lisas ta.

Tänavu ilmunud kaartide puhul on tegu esmatrükina valminud põhikaardi kaardilehtedega, kus ühele sentimeetrile paberkaardil vastab 200 meetrit looduses (1:20 000). Kaardiala 50×50 cm hõlmab kokku sada ruutkilomeetrit. Uute kaardilehtede aluseks on Eesti topograafia andmekogu, aerolaserskaneerimise andmed ja ortofotod. Topograafilised andmed põhinevad 2018. ja 2019. aasta aeropildistusel.

Kaardilehtedest kuus kirjastas Maa-amet ja kuus ameti tellimusel Regio OÜ. Soovijad saavad nii tänavusi kui ka varem valminud kaarte soetada Maa-ameti kartograafiaarhiivist. Eestimaad paberkaardi abil avastades ole looduses liikumisel teadlik oma õigustest ja kohustustest.

Lisainfo: Anu Kaljula, Maa-ameti ruumiandmete osakonna nõunik, Anu.Kaljula@maaamet.ee