Eesti Maaülikool ja Tartu Observatoorium

Uurime Eesti vanimat metsakaitseala. Järvselja Õppe- ja Katsemetskond on Eesti metsauuringute keskus. Järvselja looduskaitseala (ligi 188 ha) keskmes asuv “ürgmets“ või nn looduskaitsekvartal on Eesti vanim metsakaitseala. Põlismetsakvartalis on üle 90 aasta uuritud metsaökosüsteemide looduslikku arengut ja palju kasulikku teada saadud ökosüsteemi puistute, taimestiku, loomastiku, ökosüsteemi ülesehituse ja selle muutumise kohta, aga ka ökosüsteemi kujundavate lühi- ja pikaajaliste protsesside kohta.

Lennukilt tehtud mõõdistuse andmed on  metsa uurimisel ja jälgimisel asendamatud. Maa-amet tegi Järvseljal esimese  mõõdistuse aerolaserskanneriga 2009. aastal kolme detailselt takseeritud puistu iseloomustamiseks. Andmeid kasutati hiljem rahvusvahelises kiirgusmudelite võrdluskatses.


Pildil on Järvselja Ürgmetsa kagunurk õpperaja alguses. Aerolaserskanneri 2010. aasta mõõtmisandmetest koostatud keskmisel pildil on ära tuntav puuvõrade vahelt paistev paremale pöörav Haavametsa tee. Parempoolsel pildil on ortofotole lisatud Ürgmetsa puude asukohad.

Maa-ameti tehtud aerolaserskanneri mõõdistuse käigus kogutud andmed on andnud olulise panuse metsade inventeerimise meetodite arendamisse Eestis. Juba 2008. aastal Aegviidu katsealalt saadud andmed võimaldasid koostada esimesed mudelid Eesti puistute kõrguse, võrapikkuse ja tüvemahu hindamiseks kolmemõõtmeliste punktiparvede põhjal. Aerolaserskanneri mõõdistusandmed võimaldasid jõuda Eestil märkimisväärsele kohale kõrgete puude edetabelis. Aerolaserskanneriga saadud mõõdistusandmeid on kasutatud Laeva katsealal koos Landsat-8 OLI pildiga metsades oleva puidu mahu hindamiseks k-lähima naabri meetodi abil, mis on Skandinaavias metsanduses juba praktikasse juurutatud. Samuti on koostatud aerolaserskanneri andmetele tuginev metoodika mahajäetud põllumaadel puittaimestiku kaardistamiseks, et paremini korraldada maakasutuse seiret.

Järvselja metskonna alast tehti metsakorralduse tarbeks aerofotod ja aerolaserskannermõõdistus 2010. aastal. Neid andmed on lisaks kasutatud ka metsade lehepinnaindeksi hindamiseks, mis on oluline taimkatet kirjeldav tunnus SMEAR-Estonia voomõõtmiste mastis tehtavates uuringutes. Järvselja metsad on ka Euroopa Kosmoseagentuuri ESA satelliidi Sentinel-2 valideerimisala, sest nende metsade kohta on olemas kvaliteetne metsakorralduse andmebaas ning aerolaserskanneri mõõtmisandmed, mille alusel saab metsa täpsemalt kirjeldada. Valideerimisalal testitakse Sentinel-2 MSI piltide alusel toodetavaid metsade kaarte. Kõigile soovijatele teenuste ja toodete arendamiseks mõeldud Sentinel-2 pilte hakkab ESA andmebaasist vahendama EstHUB portaal.

Maa-ameti uus aerolaserskanner annab võimaluse punktitihedust veelgi mitmekordistada ja metsade kohta veel rohkem teada saada. Alates 2017. aasta hooajast teeb Maa-amet mõõdistustöid uue aerolaserskanneriga. Andmete paremaks kasutamiseks metsade inventeerimisel tuleb kontrollida juba olemasolevaid mudeleid ja selgitada, milliseid võimalusi pakub uue laserskanneriga tehtud mõõtmine. Juba olemasolevad mõõdistusandmed on olnud abiks metsakasvu, -kasvatuse ja - korraldusega seotud teadustöö tegemisel. Testaladel aerolaserskanneriga tehtud mõõtmistele tuginevad teadustööd võimaldavad hoida Eesti metsateadust ka väljaspool nähtavana ja on aluseks ning Eesti panuseks ühisprojektides osalemisel.

Uuringute käigus tekkinud teadmised on kasulikud Eesti ettevõtetele ja huvilistele teenuste arendamiseks ning meie metsade kohta täpsema info saamiseks.

Mait Lang, vanemteadur
Ahto Kangur, dotsent

 


Viimati muudetud: 21.09.2017