RMK

Ilma liialdamata on Maa-ameti kaardiserver esimene asi tööpäeva algul, mille ma avan ja viimane, mille õhtul sulgen.

Ma töötan RMK-s Lääne-Harjumaa metskonna metsaülemana ja vabal ajal tegelen pärandkultuuri kaardistamisega. Minu töö on põnev, sest ükski päev ei ole sarnane eelmisega ja kaardid kui peamine töövahend on minu kirg.

Minu põhitöö on hallata oma piirkonnas riigi suurima maaomaniku, Eesti Vabariigi, maid. Tuleb kooskõlastada teiste osapoolte tegevusi riigimaal ja kavandada maakasutust pikemas plaanis eesmärgiga, et igal maaüksusel oleks tema parim kasutusviis. Ilma Maa-ameti avalikkusele tasuta pakutava kaardiinfota oleks esile tulevate probleemide lahendamine ja küsimustele vastuste leidmine mõeldamatu. Üldjuhul õnnestub näiteks selle ajaga, kui kodanik telefonitsi oma muret kirjeldab, kõnealune koht juba Maa-ameti kaardil ette võtta ning kombineerides katastriinfot, ortofotot ja topograafilise andekogu (ETAK) andmeid ka vastus anda.

Teine roll tööalaselt on ETAK andmete kasutamine RMK oma infosüsteemides, peamiselt taustakaarti ja katastriinfot, eraldiseisva andmekoguna ka tervikteid. Ka ühekordsete GIS-päringute ja ruumiandmete analüüsil on ETAKi andmed otsuste tegemisel suureks abiks. Autoriseeritud kasutajatele mõeldud Maa-ameti virtuaalkontorid on mugav võimalus tegeleda asukohast sõltumatult oma ruumiandmete haldamisega, RMK puhul näiteks maakasutuslepingutega.

Kolmas roll, mis mind Maa-ameti teenustega seob on pärandkultuuri andmebaasi haldamine. Pärandkultuuri andmed jõudsid Maa-ameti nüüdseks juba üle-eelmisesse kaardiserverisse üle kümnendi tagasi ja tänavu (2017) sai pärandkultuuri andmestik ka nutiseadmes kasutatavaks. Koostöö Maa-ameti geoinfosüsteemide büroo töötajatega on olnud läbi nende aastate tegus ja arendav.

Ajalooliste kaartide kaardirakendusse koondatud kõik olulisemad kaardid ei ole abiks ainult koduloo uurijatele, vaid võimaldab mugavalt ajas ja ruumis liikuda igaühel, kelle jaoks kaardid on töö või hobi ja seda kas WMS-teenuse abil oma tarkvara vahendusel või Maa-ameti kaardirakendustes.

Ajalooliselt on kaart ja kompass kokku kuulunud, Maa-ameti järjepidev töö on eestlaste igapäevaellu kaardi tagasi toonud (nõukogude ajal olid kaardid salastatud) ja tänu GISile nüüd juba ilma kompassita kasutamiseks. Maa-amet ise on meile kompassiks ruumiandmete loomisel ja kasutamisel.

Jürgen Kusmin
RMK, metsaülem
 



Viimati muudetud: 21.09.2017