Aadress kirjeldab ja määrab objekti asukoha geograafilises ruumis. Aadressiandmete täpsuse ja nõuetele vastavuse eest vastutavad meie riigis kohalikud omavalitsused.
Kõiki aadressiandmeid hallatakse aadressiandmete süsteemis (ADS). Aadressiandmete süsteem on andmekogude pidamist kindlustav süsteem.
ADS-is on üle 2,4 mln objekti, sh ligi 1,1 mln hoonet, 526 000 korterit ja 692 000 katastriüksust.
Aadressiandmed on avaandmed, mida teised andmekogud saavad vabalt kasutada. ADS-iga on ühinenud maakataster, rahvastikuregister, ehitisregister, kinnistusraamat, häirekeskus, kohanimeregister, maamaksu infosüsteem, mitmed pangad, taristuettevõtted jpt.
Korrektsed aadressid aitavad näiteks operatiivteenistustel abivajajad kiiresti üles leida ning postiteenistustel saadetised kohale toimetada.
Vaata ka Maa-ameti geomaatika valdkonda tutvustavat lühivideot: Kas oled olnud olukorras, kus vajad täpset maakaarti? »
Maa-ameti ülesanded aadressiandmete valdkonnas
- aadressiandmete süsteemi haldamine;
- aadressiandmete süsteemi ühilduvuse tagamine teiste andmekogude ja infosüsteemidega.
Avalikkusel on aadressiandmtega võimalik tutvuda
Integreeritav aadressiotsingu kasutajaliides
Aadressiandmete valdkonda reguleerivad õigusaktid
- Ruumiandmete seadus »
- Vabariigi Valitsuse 08. oktoobri 2015. a määrus nr 103 Aadressiandmete süsteem »