Euroopa kõrgussüsteem

2018. aastast arvestatakse Eestis sarnaselt teiste Euroopa riikidega absoluutset kõrgust ja sügavust Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli suhtes.

Kroonlinna nullist, mis oli seni kõrgussüsteemi aluseks, Eestis loobuti.

  • Euroopa kõrgussüsteemi tutvustav animatsioon (vaatamiseks kliki pildil)

 

Täpsem teave Maa-ameti geoportaalis:

 

  • Voldik Euroopa kõrgussüsteem (vaatamiseks kliki pildil)

 

Eestis kehtib Euroopa kõrgussüsteem alates 1. jaanuarist 2018

Seni oli Eesti kõrgussüsteemi aluseks  Balti 1977. aasta kõrgussüsteem (BK77) ehk rahvakeeli Kroonlinna null. Selle kõrgussüsteemi lähtenivoo on määratletud Kroonlinna merevaatlusjaamas mõõdetud keskmise veetasemega aastatel 1825–1840.

Keskkonnaministri 26. oktoobri 2011. a määruse nr 64 „Geodeetiline süsteem“ muudatused  jõustusid 1. jaanuaril 2018. Seega läks Eesti 2018. aastast üle Euroopa ühtsele kõrgussüsteemile, milleks on Euroopa vertikaalne referentssüsteem (EVRS). Eestis tähistatakse EVRS-i kõrgusi lühendiga EH2000. Kõnekeeli nimetatakse Euroopa kõrgussüsteemi lähtenivood Amsterdami nulliks (Normaal Amsterdams Peil, NAP, vt ka joonis 1). Euroopa kõrgussüsteemi lähtenivoo on arvestatud veetaseme keskmise väärtusega, mis mõõdeti Amsterdamis ajavahemikul 1. september 1683 kuni 1. september 1684.

Enamik määruse muudatusi on tehnilist laadi. Peamise muudatusena integreeritakse Eesti kõrgusvõrk Euroopa ühtsesse kõrgussüsteemi. Muudetakse ka gravimeetrilise süsteemi epohhi ja nimetust.

 

Amsterdami veemõõdujaam
Joonis 1. Amsterdami veemõõdujaam (Pilt: Wikipedia).

 

Uuele kõrgussüsteemile (EH2000) ülemineku järel oleme Euroopa riikidega samas süsteemis

Üks põhjusi, miks Eesti uuele kõrgussüsteemile üle läheb, on asjaolu, et enamik Euroopa riikidest, nende seas meile lähimad riigid Soome, Norra, Rootsi, Läti ja Leedu kasutavad just Euroopa kõrgussüsteemi.

Põhjamaades kehtib EVRS 2010. aastast, Lätis 2014. ja Leedus 2016. aastast.
 

 

Teine oluline põhjus uuele kõrgussüsteemile üleminekuks on senise kõrgussüsteemi BK77 vananemine, selle määratlemisel kasutati planeedi Maa ebatäpseid füüsikalisi parameetreid. Eestile mõju avaldava jääajajärgse maapinna tõusu ja kõrgussüsteemi BK77 ebapiisava täpsuse tõttu on senise kõrgusvõrgu punktide väärtused aegunud ning ebatäpsed. Lisaks oli juba aastaks 2000 ligikaudu 47 protsenti riikliku kõrgusvõrgu märkidest hävinud – see mõjutas oluliselt kõrgusliku alusega seonduvaid töid, muutes need äärmiselt ajamahukaks ja kulukaks.

 

Kahe süsteemi kõrguste vahe on 15…24 cm 

Euroopa ühtsele kõrgussüsteemile üleminekuga muutuvad kõrgusväärtused nii ruumiandmebaasides kui ka kaartidel, sh topograafilistel ja merekaartidel.

Kõrgussüsteemilt BK77 Euroopa kõrgussüsteemile üleminekul lisandus absoluutsetele kõrgusväärtustele sõltuvalt piirkonnast 15…24 sentimeetrit (joonis 2), näiteks Lõuna-Eestis keskmiselt 15 cm, Pärnumaal 19 cm, Ida-Virumaal 20 cm, Põhja-Eestis 23 cm ja Hiiumaal 24 cm. Suur Munamägi, mille ametlik kõrgus oli seni 317,2 meetrit, sai kõrgusväärtuseks 317,4 meetrit (joonis 3).

Kõrgussüsteemi parandite skeem

Joonis 2. Kõrgussüsteemilt BK77 Euroopa kõrgussüsteemile üleminekul lisanduvad parandid üle Eesti, ühikuks sentimeeter.

Üleminekuparameetrite erinevus Eesti eri piirkondades on esmajoones tingitud jääajajärgse maapinna tõusu erinevatest väärtustest Eesti piires. Näiteks Saare- ja Hiiumaa rannikul on jääajajärgne maatõus merepõhja viimase 30 aasta jooksul 4–5 sentimeetrit ülespoole kergitanud, samas kui Kagu-Eestis maapind hoopis madaldub pisut.

Eesti maakondade kõrgeimad tipud
Joonis 3. Eesti maakondade kõrgeimad tipud Euroopa kõrgussüsteemis EVRS.

 

Kõrguste teisendamist hõlbustab üleminekukalkulaator

Maa-ameti geoportaalis on  kõrguste ümberarvutamise kalkulaator », mille abil saab arvutada BK77 kõrgused EH2000 kõrgusteks ja vastupidi nii üksikpunktide kui ka suurte andmemassiivide kaupa.

Geoinfosüsteemidest on võimalik lihtsate päringutega saada info olemasolevate kõrgusandmete kohta, mida seejärel saab samuti konverteerida EH2000 kõrgusteks.

Uue kõrgussüsteemiga kaasnesid ka uue geoidi mudeli arvutustööd, mis võimaldavad üleilmse asukohamäärangusüsteemiga GPS mõõdetavatest „tehislikest“ kõrgusväärtustest (rahvusvahelise WGS-84 referentsellipsoidi suhtes) otse üle minna Euroopa kõrgussüsteemi kõrgusväärtustele.

Joonisel 4 on näha, et geoidi ja ellipsoidi vahe on Eesti piires muutuv (16 meetrit Ida-Eestis kuni 20 meetrit Lääne-Eestis).

Geoidi mudelit EST-GEOID2017 kasutatakse EUREF-EST97 ellipsoidaalsete kõrguste ümberarvutamiseks EH2000 kõrgusteks ja vastupidi, vastavalt esitatavatele täpsusnõuetele. Geoidi kalkulaatorit » on võimalik kasutada normaalkõrguse arvutamiseks geodeetilisest kõrgusest, mis on mõõdetud näiteks GNSS seadmega.

Eesti geoidi mudel
Joonis 4. Eesti geoidi mudel, mis võimaldab GPS-iga mõõdetavatest kõrgusväärtustest (rahvusvahelise WGS-84 ellipsoidi suhtes) üle minna Euroopa kõrgussüsteemi kõrgusväärtustele, ühikuks on meeter.

 

Lihtsustub töö rahvusvaheliste projekteerimis- ja ehitusprojektidega

Rahvusvaheliste ja piiriüleste projektide puhul võib kahe erineva kõrgussüsteemi kasutamine tekitada suuri arusaamatusi ja sellega kaasnevat võimalikku majanduslikku kahju. Seega võimaldab uuele kõrgussüsteemile üleminek hoida kokku kulutusi piiriülesel projekteerimisel ja ehitamisel ning rahvusvaheliste ruumiandmebaaside haldamisel. Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline ruumiandmete vahetus muutub lihtsamaks.

Olulise mõjuna kaob vajadus kahe kõrgussüsteemi erisuste arvestamiseks merenavigatsioonis, näiteks veesõidukite Eesti sadamatesse sisenemisel. Uue kõrgussüsteemi korral on nüüd Euroopa Liitu kuuluvate Läänemere-äärsete riikide merenavigatsioonikaardid ja sadamate laevateede andmed ühtses kõrguste süsteemis.

Muudatusel on positiivne mõju riigipiiriülestele projektidele, näiteks muutub lihtsamaks ka Rail Balticu trassi projekteerimine.

 

Ülemineku mõju

Uuele kõrgussüsteemile üleminekuga seonduvalt saavad erinevad objektid uued kõrgusväärtused ruumiandmebaasides, sh erinevatel kaartidel (nt Eesti põhikaart, aga ka merekaardid, maakaardid jms). Samuti lihtsustab üleminek uuele kõrgussüsteemile ruumiandmekogudes andmete ristkasutatavust ja riskid vanade andmete kasutamiseks vähenevad.

Mõistagi ei kaasnenud uuele kõrgussüsteemile üleminekuga maapinna ja merepõhja topograafia muutust ega kaldajoone muutust. Kuna kaldajoon ei muutunud, ei vähenenud ega suurenenud ka veekogude kaitsevööndi ulatus. Nagu eespool öeldud, suurenesid vaid praeguste kõrgusväärtuste arvulised väärtused keskmiselt 15–24 sentimeetrit kõrgussüsteemide lähtenivoopindade muutuse tõttu. Nii ka Suur Munamägi ei muutunud looduses kõrgemaks, ega vett ei jäänud meres vähemaks.

Üleminekuperiood kestab kolm kuud

Üleminekuperiood uutele kõrgustele algab 2018. aasta 1. jaanuaril ja lõpeb 2018. aasta 31. märtsil. Enne 2018. aasta 1. jaanuari alustatud tööde tulemused esitatakse üleminekuperioodil BK77 või EH2000 kõrgustena. Täitedokumentatsioonis, näiteks teostusjoonistes peab tulemused esitama üleminekuperioodil kas BK77 või EH2000 kõrgustena. Pärast üleminekuperioodi lõppu tuleb tööde lõpptulemused esitada vaid uues EH2000 süsteemis.

Ehitussektorile on sätestatud eriregulatsioon, mille kohaselt kasutatakse uutes ehitusprojektides (alustatud 01.01.2018 või hiljem) EH2000 kõrgussüsteemi ning vanad ehitusprojektid (alustatud enne 01.01.2018) võib lõpuni viia BK77 kõrgussüsteemis.

 

Üleminekuga kaasnevad tööd ja kulud

Uuele kõrgussüsteemile ülemineku eelduseks oli kõrgusvõrgu rekonstrueerimine ja täpsustunud andmetega tehtud geoidiarvutus. Kulu kaasnes üleminekuparameetrite kasutamiseks vajalike geodeesia kalkulaatorite täiendamise ning kõrguste kalkulaatori lisamisega Maa-ameti geoportaali. Samuti on vaja uuendada kõrgusinfo ruumiandmebaasides ja kaartidel.

Punktide kõrgusväärtusi on võimalik kontrollida geodeetiliste punktide andmekogust (GPA ) ». GPA andmed on ametlikud, ajakohased ja veebipõhiselt tasuta kättesaadavad. Uuendused teeb GPA-sse Maa-amet.

Muudatused ei oma olulist mõju halduskoormusele, kuna nendega ei kaasne igapäevase töökorraldusliku rutiini põhimõttelist muutust. Küll aga tuleb kohalikel omavalitsustel veenduda, et neile esitatud tööd on teostatud kehtestatud  kõrgussüsteemis.

Euroopa kõrgussüsteemile üleminekuks on juba varasemalt riigieelarvest ja osalt suuremate omavalitsuste eelarvelistest vahenditest renoveeritud ja ajakohastatud tervet maad kattev riiklik kõrgusvõrk. Maa-ameti korraldamisel aastatel 2004–2016 rekonstrueeritud kõrgusvõrgus on kokku 3144 kõrgusmärki ehk reeperit ning nende vahekaugus on orienteeruvalt 1,4 km.
 

2017. aasta riigieelarve ja aastate 2018–2021 riigi eelarvestrateegia raames kokkulepitud eelarvemahtude piires ning riigieelarvele määruse muudatusega täiendavaid kulusid ei kaasne.

 

Täpsem teave geodeetilise süteemi kohta on Maa-ameti geoportaalis » 

Lisainfo: Karin Kollo, Maa-ameti geodeesia osakonna juhataja, Karin.Kollo@maaamet.ee, 5694 1205



Viimati muudetud: 08.01.2018