Sa oled siin

Äri- ja tootmismaa 2017. aasta turuülevaade

Foto: Maa-amet

Hoonestamata ärimaa näitas head kasvu nii tehinguaktiivsuse kui koguväärtuse osas, ruutmeetri mediaanhinnad kasvasid kõigis kolmes sektoris.

Maa-ameti andmetel tehti 2017. aastal Eestis hoonestamata tootmismaadega 238 tehingut, ärimaadega 147 tehingut ning segasihtotstarbeliste maadega 113 tehingut. Koguväärtuse osas oli esikohal ärimaade sektor, mille kapitali maht küündis 29,8 miljoni euroni. Järgnevad segasihtotstarbeline maa 25,7 miljoni euroga ning suure languse teinud tootmismaa, mille koguväärtus jäi tasemele 4,6 miljonit eurot.

2017. aastal kasvas tehinguaktiivsus hoonestamata ärimaade (+31,3%) ning hoonestamata tootmismaade (+6,3%) puhul. Tehinguaktiivsuses näitas väikest langust segasihtotstarbega hoonestamata äri- ja tootmismaa (-5%). Kõige rohkem tehti tehinguid tootmismaaga (238 tehingut). Ärimaaga tehti 147 tehingut ning segasihtotstarbelise maaga 113 tehingut. Erinevate sektorite lõikes olid tehinguaktiivsuse osas eesotsas Harju, Tartu ja Ida-Viru maakonnad.

Ärimaa tehingute koguväärtus kasvas 2017. aastal 8,5 miljoni euro võrra (+40%) jõudes 29,8 miljoni euroni ning ostu-müügitehingute kogumahu kasvu tagasid suures osas Harju ning Tartu maakond. Harju maakonnas kasvas koguväärtus 4,6 miljoni euro võrra (+25,8%) ning Tartu maakonnas kasvas koguväärtus 3,2 miljonit eurot (+15,4%). Ärimaade ruutmeetri mediaanhind oli 2017. aastal 22,1 eurot (+13,7%), mis on viimase üheksa aasta kõrgeim. Harju maakonna ruutmeetri mediaanhind oli 74 eurot, Tartu maakonnas 22 eurot ning Ida-Viru maakonnas  19,4 eurot.  

Hoonestamata tootmismaa tehingute koguväärtus vähenes 24 miljoni euro võrra (-84%) ning taandus viie aasta madalaimale tasemele – 4,6 miljonit eurot. Suure languse põhjustas Harju maakonna koguväärtuse langus. 2016. aastal toimus Harju maakonnas suuremahuline tehing, mis mõjutas kogu sektori koguväärtuse kasvu samal aastal ning langust 2017. aastal. Tartu maakonna koguväärtus vähenes 1,7 miljoni euro võrra (-86,6%), mis samuti omakorda võimendas terve Eesti koguväärtuse langust tootmismaa sektoris. Tootmismaade ruutmeetri mediaanhind oli Eestis 2017. aastal 3 eurot (+20,1%), Harju maakonnas 12,8 eurot, Valga maakonnas 11,7 eurot, Viljandi maakonnas 10 eurot ning Ida-Viru maakonnas 7,1 eurot. Nii Valga kui Viljandi, aga ka teised madalama tehinguaktiivsusega maakonnad on väga muutliku hinnatasemega, mida võivad mõjutada tehingute asukoht ning samuti üksikute tehingute eristumine.

Segasihtotstarbelise äri- ja tootmismaa koguväärtus kasvas 2017. aastal 3,1 protsenti, jõudes tasemeni 25,7 miljonit eurot. Harju maakonnas tehtud tehingute koguväärtus kasvas 4,2 miljoni euro võrra (+23,9%) ning jõudes 21,5 miljoni euroni. Suurima languse tegid Tartu (3,2 miljonit eurot; -55,4%) ning Pärnu maakond (743 tuhat eurot; -54,8%). Äri- ja tootmismaade ruutmeetri mediaanhind oli 2017. aastal Eestis 25,3 eurot (+17,1%), Harju maakonnas 44,9 eurot, Tartu maakonnas 33,2 eurot.

Äri- ja tootmismaade puhul esineb seos, mida väiksem on maatüki pindala, seda kõrgem ruutmeetri mediaanhind. Mõlema sektori mediaanpindala oli suurim kuni 2000-ruutmeetriste kruntide puhul, kus ärimaade puhul oli ruutmeetri mediaanhinnaks 33,8 eurot ning tootmismaa puhul 5,3 eurot.

Loe lähemalt:
Äri- ja tootmismaa 2017. aasta turuülevaade » (PDF)

Lisainfo:

Johannes Nõupuu, kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist, Johannes.Noupuu@maaamet.ee
Karmen Kaukver, avalike suhete nõunik, Karmen.Kaukver@maaamet.ee, 5694 5407

 

Veel uudiseid samal teemal

Elektriliinid looduses
03.12.2018

Maa-ametil valmis tehnovõrgu talumistasu kalkulaator

Maaomanikud saavad äsja valminud talumistasude kalkulaatorist vaadata, kui suures summas on neil võimalik tulevast aastast taotleda tehnovõrgu talumistasu. Talumistasu puudutab ligi 100 000 katastriüksust, see on 15 protsenti kõigist maaüksustest üle Eesti. Talumistasu saamiseks tuleb esitada avaldus tehnovõrgu omanikule.

28.11.2018

Baltikumis on kalleim elamispind jätkuvalt Eestis

Äsja valminud Balti riikide kinnisvaraturu ülevaatest selgub, et kolme Balti riigi võrdluses oli möödunud aastal elamu ja eluruumi ruutmeetri hind Eestis jätkuvalt kõige kõrgem. Samuti tuli Eestis hoonestamata elamu- ja ärimaa ning metsamaa eest välja käia rohkem raha kui Lätis ja Leedus.