Sa oled siin

Baltikumis on kalleim elamispind jätkuvalt Eestis

Baltimaade 2017. aasta kinnisvaraturu ülevaade

Äsja valminud Balti riikide kinnisvaraturu ülevaatest selgub, et kolme Balti riigi võrdluses oli möödunud aastal elamu ja eluruumi ruutmeetri hind Eestis jätkuvalt kõige kõrgem. Samuti tuli Eestis hoonestamata elamu- ja ärimaa ning metsamaa eest välja käia rohkem raha kui Lätis ja Leedus.

„Analüüsi tulemused näitavad, et enamus kinnisvaraliikidest on Eestis kallim kui Lätis ja Leedus. Kui võrrelda keskmist brutokuupalka, mis on samuti kõrgeim Eestis, on siinne kinnisvara kõrgem hind mõistetav,“ ütles Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist Johannes Nõupuu. „Muidugi tasub siinkohal meeles pidada piirkondlikke erinevusi kinnisvara hinnatasemetes ja seda kõigis kolmes Balti riigis,“ märkis Nõupuu.

Hoonestatud maaga tehti 2017. aastal kõige rohkem tehinguid Leedus – 12 061 tehingut, järgnesid Läti 9 629 ja Eesti 7 364 tehinguga. Kõikides Balti riikides tehti hoonestatud maadest enim tehinguid elamumaaga – Leedus 54 protsenti, Lätis 55 protsenti ning Eestis koguni 66 protsenti kõikidest hoonestatud maa tehingutest.

Hoonestatud elamumaana ja eluruumina müüdud korterite keskmine hind on aasta-aastalt veidi kasvanud, sealjuures elamute ja eluruumide ruutmeetri hinnad on kõrgeimad Eestis ning madalaimad Lätis.

Korterite keskmine ruutmeetri hind oli kõrgeim Tallinnas – 1 752 eurot, järgnes Vilnius 1 615 euroga. Lätis tuli korteri ruutmeetri eest enim välja käia mitte pealinnas Riias, kus korteri ruutmeeter maksis 913 eurot, vaid Jurmalas ruutmeetri hinnaga 1 100 eurot.

Hoonestamata maaga tehti 2017. aastal kõige rohkem tehinguid Leedus (25 553). Lätis ja Eestis oluliselt vähem, vastavalt 14 136 ja 13 062. Seejuures tehti kõigis kolmes riigis enim tehinguid elamumaaga, Eestis 21 protsenti, Lätis 24 protsenti ning Leedus 40 protsenti kõigist tehingutest.

Hoonestamata elamumaa ning ärimaa lõikes oli kõrgeim keskmine hind Eestis. Elamumaa keskmine hind oli madalaim Lätis ja odavaim ärimaa oli Leedus.

Hoonestamata tootmismaa lõikes oli kõrgeim keskmine hind Leedus, madalaim Lätis. Kui Lätis ja Leedus on tootmismaa segmendis viimase kahe aasta lõikes toimunud keskmise hinna langus, vastavalt 48 protsenti ja 30 protsenti, siis Eestis on tootmismaa keskmine hind kasvanud 28 protsenti. Tehingute paiknemise osas on trend sama 2016. aastaga, Leedus tehakse rohkelt tootmismaa tehinguid Vilniuses, Eestis ja Lätis vastupidi, pigem väljaspool pealinna.

Haritava maa keskmine hind on kasvanud vaadeldaval viieaastasel perioodil igal aastal kõikides Balti riikides. Kõige stabiilsemalt on kasvanud hind Lätis ning kõige aeglasem kasv on olnud Eestis. Haritava maa lõikes oli 2017. aastal kõrgeim keskmine hind Leedus ja madalaim Eestis.

Balti riikidest oli kõrgeim metsamaa hind 2017. aastal Eestis. Madalaim metsamaa hind oli Lätis, kus metsamaa hinna viie aasta kasv on olnud tagasihoidlikud 15 protsenti.

Balti riikide kinnisvaraturu ülevaade valmis koostöös Maa-ameti, Läti Maateenistuse ja Leedu Registrite Keskusega. Ülevaade on inglise keeles.


Baltic Review 2017: Real Estate Markets of Estonia, Latvia and Lithuania (PDF)
 

Lisainfo

Johannes Nõupuu, Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist, Johannes.Noupuu@maaamet.ee
Karmen Kaukver, avalike suhete nõunik, Karmen.Kaukver@maaamet.ee, 5694 5407

Veel uudiseid samal teemal

Elektriliinid looduses
03.12.2018

Maa-ametil valmis tehnovõrgu talumistasu kalkulaator

Maaomanikud saavad äsja valminud talumistasude kalkulaatorist vaadata, kui suures summas on neil võimalik tulevast aastast taotleda tehnovõrgu talumistasu. Talumistasu puudutab ligi 100 000 katastriüksust, see on 15 protsenti kõigist maaüksustest üle Eesti. Talumistasu saamiseks tuleb esitada avaldus tehnovõrgu omanikule.

Kinnisvara
24.10.2018

Kinnisvaraturg ja hinnaindeksid 2018. aasta III kvartalis

Võrreldes eelmise kvartaliga näitasid nii korterite kui ka hoonestamata maade turusektorid langust tehinguaktiivsuse kui koguväärtuse osas. Hoonestatud maa tehinguaktiivsus kasvas, kuid koguväärtus langes. Uute korterite osakaal ostu-müügi tehingutes langes 4,6 protsenti, jäädes alla 20 protsendi, seejuures järelturu osakaal kasvas. Kvartali võrdluses kinnisvara hinnaindeks langes 2,5%, kuid aastatagusest ajast püsib hinnaindeks kõrgemal.