Sa oled siin

Eesti linnade ja valdade kõrgemaid tipud said kaardile

Maa-amet kaardistas Eesti kohalike omavalitsuste territooriumi kõrgeimad tipud ning tähistas nad kaardirakenduses pühade puhul päkapikumütsidega.

Maa-amet võttis aluseks viimase nelja aasta aerolaserskaneerimise maapinna kõrguspunktid ja kaardistas iga kohaliku omavalitsuse kõrgeima mäe või künka. „Kui Lõuna-Eesti kohalikes omavalitsustes on kõrgeimad tipud üle 200-meetrised, siis Lääne-Eesti rannikul ja saartel võib kohaliku omavalitsuse kõrgeim tipp jääda vahemikku 10-14 meetrit üle Amsterdami nulli,“ märkis geoinformaatika osakonna juhataja Maili Hirlak. Ta selgitas, et kui paneme kohalikud omavalitsused kõrgeima tipu järgi pingeritta, siis on esikohal Rõuge vald, kus kõrgub Suur-Munamägi (317,4 meetrit), teisel kohal on Võru vald, mille kõrgeim tipp on Korgõmägi (230,1 meetrit) ning kolmandal kohal Setomaa vald, mille kergitab sinna Maaniidü mägi (225,4 meetrit). Madalaima tipuga kohalikud omavalitsused on mere poolt lähenedes Kihnu vald (Liivamägi, 10,3 meetrit), Loksa linn (12,1 meetrit) ja Vormsi vald (13,5 meetrit). Enamik tippudest on looduslikku päritolu mäed, ent iga neljas on inimtekkeline (tuhamägi, karjäär vms). Pooltel tippudest ei ole kohanimeregistri järgi „mäe“ nimetust. „Kui tipul veel nime pole, saab igaüks kohalikule omavalitsusele või kohanimenõukogule teha nime määramise ettepaneku, et nimi seejärel ka Maa-ameti kohanimeregistrisse ja kaartidele jõuaks,“ tõi Hirlak välja.

Alates 2018. aastast kasutab Eesti sarnaselt teistele Euroopa riikidele absoluutse kõrguse ja sügavuse arvutamiseks Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli. Kroonlinna nullilt Amsterdami nullile üleminek tõi Eestis piirkonnast sõltuvalt kaasa 15–24 sentimeetrise absoluutsete kõrgusväärtuste tõusu. Näiteks Suur Munamägi, mille ametlik kõrgus oli Kroonilinna nulli põhjal 317,2 meetrit, sai kõrgusväärtuseks 317,4 meetrit. 

Vaata kaardilt kohalike omavalitsuste kõrgeimaid tippe https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/pN1VdBXz

Vaata ka xls-faili. (16.55 KB, XLSX) 

Lisainfo:
Maili Hirlak, Maa-ameti geoinformaatika osakonna juhataja, 5699 5151

Veel uudiseid samal teemal

07.01.2021

Maa-amet loobus kaardirakenduste Flash kasutajaliidesest

Maa-amet on kõik Flash kasutajaliidest kasutavad avalikud kaardirakendused üle viinud X-GIS 2 kasutajaliidesele, sest eelmise aasta lõpus lõppes Adobe Flash tarkvara tugi. Viimastena viidi üle kohanimeregistri ja planeeringute kaardirakendused.

03.12.2020

Kaitsealadel liikumise piirangud on nüüdsest kõigile nähtaval

Keskkonnaamet tegi koos Maa-ametiga Looduskaitse kaardirakenduse kaudu kättesaadavaks teabe looduses liikumise piirangute kohta. Ka mobiiltelefonis töötav kaardirakendus kuvab nüüd lisakihina kaitsealade liikumispiiranguid, et inimesed teaksid nendega looduses liikudes arvestada.