Sa oled siin

I kvartalis olid kinnisvaraturul panused kõrged

Maa-ameti andmetel tehti 2021. aasta I kvartalis kinnisvaraturul 13 700 ostu-müügitehingut, sh kinnisasjad, korteriomandid ja hoonestusõigused. Ostu-müügitehingute koguväärtus oli I kvartalis 1,15 miljardit eurot, sellest kõrgem on tehingute koguväärtus olnud vaid eelmise aasta IV kvartalis ja 2006. aastal.

Tehingute koguarv kasvas eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 18 protsenti, kuid oli 8 protsenti väiksem kui IV kvartalis. Tavapäraselt on I kvartal kinnisvaraturul kõige rahulikum. Tehingute koguväärtus tõusis eelmise aasta I kvartaliga võrreldes ligi 30 protsenti ja langes IV kvartaliga võrreldes ligi 6 protsenti.

Korteriomanditega tehti tänavu I kvartalis 6983 ostu-müügitehingut, sealhulgas eluruumidega 6181. Eluruumidega tehinguid oli 2021. aasta I kvartalis ligi 8 protsenti rohkem kui aasta tagasi samal ajal, kuid eelneva kvartaliga võrreldes 7 protsenti vähem. Eluruumidega tehtud tehingute koguväärtus oli I kvartalis ligi 544 miljonit eurot, on aastatagusest ajast viiendiku rohkem ja eelmisest kvartalist ligi 6 protsenti vähem. Esmamüükide arv vähenes eelneva kvartaliga võrreldes oluliselt, mistõttu kõikides korteritehingutes vähenes uute korterite osatähtsus viiendikuni (IV kvartalis oli näitaja 26%).

I kvartalis maksis Tallinnas uus kahetoaline korter keskmiselt 140 141 eurot (3002 eurot ruutmeeter), seevastu järelturul oli kahetoalise korteri keskmine hind 91 145 eurot (1939 eurot ruutmeeter). Keskmiselt kõige kallimad uued kahetoalised korterid müüdi Kesklinna linnaosas ja kõige odavamalt sai uue kahetoalise korteri Lasnamäe linnaosas.

Maa-ameti kinnisvara hinnaindeks kasvas aastases võrdluses ligi 3 protsenti, sealhulgas eelmise kvartaliga võrreldes ligi 1 protsent. Võrreldes eelmise kvartaliga korteriomandite hinnaindeks kahanes 0,8 protsenti, hoonestamata maa hinnaindeks kasvas 8 protsenti ning hoonestatud elamumaa hinnaindeks kahanes ligi 5 protsenti.

Kvartaalsetest muutustest olulisem on jälgida pikemas aegreas toimunud muutusi. Maa-ameti indeksi põhjal saab öelda, et alates 2003. aasta III kvartalist on Eesti kinnisvarahindades toimunud 3,8-kordne hinnakasv. Sealjuures on korterite hinnad kasvanud ligi 4,2 korda, hoonestamata maa 3,5 korda ning hoonestatud elamumaa 3,3 korda. 2007. aasta II kvartalist kuni 2009. aasta III kvartalini hinnad langesid, peale seda on hinnad olnud tõusutrendis.

Detailsem kvartali ja kuu ülevaade.

Täiendavat infot saab Maa-ameti kinnisvara hinnastatistika päringukeskkonnast.

Lisainfo:
Johannes Nõupuu, Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist, Johannes.Noupuu@maaamet.ee, mob 5698 8208

 

Veel uudiseid samal teemal

28.04.2021

Haritava maa turg püsib atraktiivne

Maa-ameti andmetel tehti 2020. aastal haritava maaga ehk põllumajanduslikult kasutatava maaga 1493 ostu-müügitehingut, mis on 17% enam kui aasta varem. Tehingute koguväärtus oli 65 miljonit eurot ja käive suurenes 2019. aastaga võrreldes ligi 6 miljoni euro võrra.

22.03.2021

Veebruaris oli kinnisvarturu tehinguaktiivsus suurem kui mullu samal ajal

Maa-ameti andmetel toimus 2021. aasta veebruaris kinnisvaraturul 4409 ostu-müügitehingut, mis on 11 protsenti rohkem kui aasta tagasi veebruaris ja 14 protsenti rohkem kui eelnenud kuul.