Sa oled siin

Kas oled mõelnud, millisena oli Eesti ala kujutatud kaartidel sadu aastaid tagasi?

Esimene enam-vähem korrektne Põhja-Euroopa kaart “Carta marina“ (1539), mille koostas Olaus Magnus. Olemas on Eesti ala piirijooned, suuremad saared, esimest korda on kaardil Liivi laht (Mare Livoicum) ja Esthia. Samuti on kirjas mõned linnad: Rivalia, Narvia, Vesenberg, Pades, Hapsalia ja Preno.

Eesti esimese rahvusatlase eel ilmus Maa-ametil veebiväljaanne „Eesti ala jõudmine kaardile“. See ajalooallikatel põhinev ülevaade võtab kokku mitusada aastat hõlmava loo Eesti ala kujunemisest kaardipildil. Väljaande teevad eriti huvitavaks rohked pildid vanadest kaardifragmentidest.

 

Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits ütles, et Eesti täpne asukoht maailmakaardil on enesestmõistetav, kuid see pole alati nii olnud. Eesti ala kaardipilt sarnanes üha rohkem tegelikuga 17. sajandi lõpuks. Suure tõuke kaartide täpsusele andis mõõdistamisel põhinev kartograafia, mis Eesti alal sai alguse Rootsi ajal. „Tänaseks on kaartide täpsus kõrge, kuid areng toimub edasi. Nii näiteks on kahemõõtmeliste kaartide kõrval koha sisse võtnud kolmemõõtmelised kaardid ja andmete täpsus peab vastama paljude sihtrühmade, näiteks meresõitjate, maaomanike, kui ka planeerijate, või miks mitte isesõitvate autode nõudmistele,“ ütles Tiits.

Väljaandest saab lugeda, et Läänemere-äärne piirkond oli lõunapoolsele Euroopale veel 16. sajandi alguses üsna tundmatu paikkond, teadmised siinse ala kohta põhinesid antiik- ja keskaegsetel kirjeldustel. Läänemere ida- ja põhjakalda ümber asuvate alade paiknemine - sedagi vaid üksikutel kaartidel - oli reaalsusest väga kaugel.

Kuni 17. sajandini tehti Eesti ala kujutavaid kaarte mujal. 18. sajandil alustasid baltisakslased Eesti ala kaardistamistöid ja kaartide koostamist. Kaardid said üha täpsemaks nii kuju kui ka kohanimede poolest. 19. ja 20. sajandi vahetuseks kinnistus lõplikult eestikeelne maailma- ja kaardipilt.

1940. aastaks oli Eesti Vabariik geodeesias ja kartograafias samal tasemel muu Euroopaga. Nõukogude okupatsiooni mõju meie geodeesiale ja kartograafiale oli laastav, kaarte moonutati teadlikult ja kättesaadavus oli piiratud. 1980ndate teisel poolel võtsime Eesti kaardipildi kujundamise taas enda kätte. Tänaseks on Eesti rahvusvaheliselt arvestatav partner nii kartograafia kui ka geoinfosüsteemide valdkonnas.


Fra Mauro maailmakaardi koopia aastast 1804 (Briti Raamatukogu).
Veneetsia munk Fra Mauro (vend Mauro) koostas maailmakaardi (mappa mundi), mis võttis kokku suurema osa tolleaegseid geograafiaalaseid teadmisi ja sisaldas tuhandeid tekste ning illustratsioone. Kaart valmis umbes 1450. aastal, olles seni ilmunud maailmakaartidest kõige täpsem. 15. sajandi kompassid olid orienteeritud lõuna-põhjasuunas, seega asub lõuna kaardil põhjas.


Väljaande teksti- ja pildimaterjali kogus ja toimetas Irja-Gea Kukk.


Head uudistamist!
Link väljaandele „Eesti ala jõudmine kaardile. Verstaposte teekonnal müütilisest saarest Euroopa kultuuriruumi“

Lisainfo:
Karmen Kaukver, Maa-ameti avalike suhete nõunik, Karmen.Kaukver@maaamet.ee, 5694 5407
Irja-Gea Kukk, Maa-ameti haldusosakonna peaspetsialist, Irja-Gea.Kukk@maaamet.ee

Veel uudiseid samal teemal

13.07.2020

Aadressiandmete süsteemi teenused tehakse kaasaegsemaks

Maa-amet sai Euroopa Liidu tõukefondidest aadressiandmete süsteemi (ADS) teenuste arendamiseks ligi pool miljonit eurot. Esmajärjekorras arendatakse rahva ja eluruumide loenduseks vajalikke teenuseid, samuti muudetakse olemasolevaid teenuseid töökindlamaks ning lisatakse neisse uusi andmeid. Arendus valmib hiljemalt 2022. aasta alguses.

29.06.2020

Vabadussõja monumentide kaardistamisel oli elanike tagasiside oluline infoallikas

Maa-ameti Vabadussõja monumentide kaardile sai 138 monumenti, neist 8 lisandus elanike ja kohalike omavalitsuste tagasiside põhjal. Samuti täpsustas amet kohalikelt elanikelt saadud info põhjal monumentide asukoha koordinaate.