Sa oled siin

Kinnisvaraturg ja hinnaindeksid 2018. aasta III kvartalis

Kinnisvara
Foto: Maa-amet

Võrreldes eelmise kvartaliga näitasid nii korterite kui ka hoonestamata maade turusektorid langust tehinguaktiivsuse kui koguväärtuse osas. Hoonestatud maa tehinguaktiivsus kasvas, kuid koguväärtus langes. Uute korterite osakaal ostu-müügi tehingutes langes 4,6 protsenti, jäädes alla 20 protsendi, seejuures järelturu osakaal kasvas. Kvartali võrdluses kinnisvara hinnaindeks langes 2,5%, kuid aastatagusest ajast püsib hinnaindeks kõrgemal.

2018. aasta III kvartalis tehti kokku 12 044 ostu-müügitehingut, sh kinnisasjad, korteriomandid ning hoonestusõigused. Käesoleva aasta kolmanda kvartali tulemused on tähelepanuväärsed, kuna nii tehingute maht kui koguväärtus on langenud. Võrreldes kolmanda kvartali tehingute arvu aastataguse ajaga, siis on maht vähenenud 7,5 protsendi võrra ning 9,7 protsenti võrdluses käesoleva aasta II kvartaliga. Siiski on kolmanda kvartali tehingute maht kõrgem kui käesoleva aasta esimeses kvartalis.

Sellise kvartaalse languse taga on uute korterite müügimahu vähenemine. Kui kokku vähenes korteriomandite lõikes tehingute arv 385 võrra siis suure osa langusele andis just uute korterite vähenemine (91,7% vähenenud mahust). Ostu-müügitehingute arvu vähenemisele andis hoogu juurde hoonestamata maa turusektori tehinguaktiivsuse langus, mis väljendub ka vastava sektori koguväärtuse languses.


Joonis 1. Ostu-müügitehingute arv ja koguväärtus perioodil 2016 III kvartal – 2018 III kvartal.

 

2018.aasta III kvartalis oli ostu-müügitehingute koguväärtus 791,4 miljonit eurot, mis on teinud marginaalse languse (-0,1%) võrdluses eelmise aasta sama perioodiga, kuid see-eest on koguväärtus 11,4 protsenti madalam kui 2018. aasta II kvartalis. Koguväärtuse langus tulenes eelkõige uute korterite müügimahu oluliselt vähenemisest ning hoonestamata maa kapitali mahu langusest. (Joonis 3). Hoonestatud ja hoonestamata maa koguväärtus aastases võrdluses kasvas (vastavalt 6,3 ja 0,1 protsenti), kuid eelmise kvartaliga võrdluses mõlema sektori lõikes koguväärtus vähenes (-3,3 ja -21,6).

Joonis 2: Üldine tehinguaktiivsuse ning koguväärtuse aastane muutus maakonniti

 


Joonis 3. Tehingute rahaline maht kinnisvaraturul sektorite lõikes perioodil 2016 III kvartal – 2018 III kvartal


Korteriomanditega tehti III kvartalis kokku 6528 tehingut, sealhulgas eluruumidega 5574. Võrreldes 2017. aasta sama perioodiga oli eluruumidega tehinguid käesoleva aasta III kvartalis 4,4 protsenti vähem ning võrreldes eelmise kvartaliga 6,4 protsenti vähem. Eluruumidega tehtud tehingute koguväärtus on aastases võrdluses jäänud praktiliselt samaks, kuid II kvartaliga võrreldes langenud 13,9 protsenti. Kõige kallimalt müüdi vanalinna korter hinnaga 1 050 000 eurot.

Eluruumina müüdud uute korterite (esmamüükide) osakaal langes 2018. aasta III kvartalis alla 20 protsendi, moodustades 16,6% kõikidest tehingutest. Viimati oli esmamüükide osakaal sellest madalam 2017 II kvartalis (Joonis 4). 

 


Joonis 4. Eluruumina müüdud korteriomandite üldise, järelturu ja uusarenduste mahu muutumine ning järelturu ja uute korterite osakaalu muutus (%) perioodil 2016 III – 2018 III kvartal

 

Kokku müüdi 2018. aasta III kvartalis 926 uut korterit, mis on 353 uut korterit vähem kui eelmises kvartalis. Harju maakonnas oli esmamüükide arv 756, Tartu maakonnas 127 ning Pärnu maakonnas 30. Tallinnas müüdi III kvartalis 554 uut korterit ning ainuüksi Tallinnas müüdud uued korterid moodustasid 60 protsenti kõikidest Eestis müüdud uutest korteritest. Tallinna linna uue korteri keskmiseks ruutmeetri hinnaks kujunes 2 141 eurot(-4,2%). Uute korterite osakaal kõikide eluruumide tehingutest langes Tallinnas 25,1 protsendile.

2018. aasta III kvartali tehinguandmetele tuginedes, kujunes uue kahetoalise korteri (kaasatud on tehingud korteritega, mille pindala on vahemikus 40–55 m2) maksumuseks Tallinnas keskmiselt 107 809 eurot (2 164 EUR/m2). Tallinnas oli kõrgeima hinnatasemega piirkond Kesklinna linnaosa, kus maksis uus kahetoaline korter keskmiselt 143 250 eurot (2 971 EUR/m2). Järgneb Kristiine linnaosa – 117 483 (2 269 EUR/m2). Piirkonnad, kus sai uue kahetoalise korteri kõige odavamalt, olid Lasnamäe ja Mustamäe linnaosa, kus kujunes keskmiseks hinnaks vastavalt 97 150 eurot (1 973 EUR/m2) ja 100 878 (2 026 EUR/m2).



Joonis 5. Tallinna aktiivsemate asumite korteriomandite tehingute arv, nende esmamüükide arv ning vastava asumi keskmine ruutmeetri hind (€/m2)


Tallinna asumitest oli 2018.aasta III kvartali andmetele tuginedes kõige populaarsem Mustamäe asum 214 tehinguga, kus kõik korterid müüdi järelturul (Joonis 5). Kristiine linnaosas asuvas Lilleküla asumis tehti 140 tehingut, neist 44 olid esmamüügid. Edasi tulevad peaaegu võrdse aktiivsusega Astangu asum, kus tehti 113 tehingut (95 esmamüüki), Pelgulinna asum, kus toimus 107 tehingut (35 esmamüüki) ning Sikupilli asum Lasnamäel, kus tehti kokku 105 tehingut (42 esmamüüki). Aktiivsematest asumitest oli kõrgeim keskmine hinnatase Sadama asumis (2 611 EUR/m2) ning madalaim Pääsküla asumis (1 448 EUR/m2).

Kinnisasjadega (hoonestamata ja hoonestatud maad) toimus käesoleva aasta III kvartalis 5478 ostu-müügitehingut, mis on 4,2 protsenti vähem kui eelmise aasta samal perioodil ning 9,6 protsenti vähem võrdluses eelmise kvartaliga. Tehingute koguväärtus III kvartalis oli 379,8 miljonit eurot ning 2017. aasta sama perioodiga võrdluses on kapitali maht kasvanud 4,3 protsenti. Seevastu võrreldes eelmise kvartaliga on kinnisasjade III kvartali koguväärtuse tase langenud 10 protsenti. 2018. aasta III kvartalis tehti hoonestamata maaga 3058 tehingut ning hoonestatud maaga 2420 tehingut.

 

Maa-ameti avaldatav kinnisvara hinnaindeksi » (PDF) näitaja, mida arvutatakse alates 2003. aastast II kvartalist, on teinud kerge languse. Hinnaindeksi kasv oli eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 9,9 protsenti, kuid eelmise kvartaliga võrreldes langes indeks 2,5%. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 7,5 protsenti, hoonestamata maa 20,2 protsenti ning hoonestatud maa hinnaindeks 4,4 protsenti. Võrdluses eelmise kvartaliga korteriomandite hinnaindeks kahanes 2,4 protsenti, seejuures on korterite hinnaindeks kolmel viimasel kvartalil olnud languses. Hoonestamata maa hinnaindeks kahanes 5 protsenti ning hoonestatud maa osas kasvas 1,6 protsenti. Arvestades turu mõningast vaibumist kolmandas kvartalis, ei ole indeksi 2,5 protsendiline langus midagi üllatavat. Aastatagusest ajast püsivad hinnaindeks ning erinevate turusektorite hinnaindeksid kõrgemal.

 

Tehingute andmebaasi laekunud 2018. aasta III kvartali andmed on kontrollitud 18.10.2018 seisuga.

 

Täiendavat infot tehingute kohta saab Maa-ameti kinnisvara hinnastatistika päringukeskkonnast »


Lisainfo:

Johannes Nõupuu, Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist, Johannes.Noupuu@maaamet.ee

Karmen Kaukver, avalike suhete nõunik, Karmen.Kaukver@maaamet.ee, 5694 5407

 

Veel uudiseid samal teemal

Infopäev
23.10.2018

Maa-amet kutsub kohalike omavalitsuste ametnikke seadusemuudatuste infopäevadele

Maa-amet korraldab tänavu novembris kolm seadusemuudatusi tutvustavat infopäeva Tartus, Tallinnas ja Pärnus.

Korterid
18.10.2018

Aasta esimesel poolel korterite hinnad kasvasid vaatamata turu mõningasele vaibumisele

Maa-ameti korteriomandite poolaasta turuülevaatest selgub, et korterite hinnad 2018. aasta I poolel tõusid jätkuvalt, seda peamiselt esmamüükide suhteliselt kõrge osakaalu tõttu Tallinnas (33%) ja Tartus (29,3%). Eesti keskmise brutopalga eest saadav pind varieerus sõltuvalt piirkonnast – 0,6 ruutmeetrit Tallinna kesklinnas ja 41,7 ruutmeetrit Järvamaal Peetri alevikus.