Sa oled siin

Kinnisvaraturu ülevaade: hoonestamata elamumaaga tehtud tehingute tippaeg oli aastatel 2006-2007

Maa-ameti kinnisvaraturu ülevaade keskendub seekord hoonestamata elamumaa tehingutele. Vaatluse all on tehingud alates 1997. aastast, selle aja jooksul on nii ostu-müügiaktiivsuses kui ka hinnatasemes toimunud ulatuslikud muutused. Enim tehti tehinguid 2006. aastal, hind kerkis aga kõigi aegade kõrgeimaks 2007. aastal.

Pilt muutus oluliselt 2007. aasta lõpus seoses ülemaailmse majanduskriisiga. Pangad vähendasid eluasemelaene ja see kajastus järsult tehingute arvus ja hindades. Üle-eestiliselt on elamumaa hinnad kinnisvaraturu tipuga võrreldes langenud ligi kolm korda, kuid piirkonniti on muutused väga erinevad. Alates 2009. aastast hakkasid hinnad küll tasapisi kasvama, kuid tehingute arvus hüpet ei toimunud. Viimastel aastatel (2013-2014) on tehinguid siiski rohkem olnud, kuid hinnad on pigem langenud.

Nii kõrgema hinnataseme kui ka tehinguaktiivsuse poolest eristuvad Eesti suuremad linnad ning Tallinna ja Tartut ümbritsevad omavalitsused. Samas tuleb märkida, et ka omavalitsuste siseselt võivad hinnad suuresti erineda. Suuremad erinevused ilmnevad eelkõige Tallinna ja Tartut ümbritsevate valdades. Mida kaugemale aga jäävad vallad suurematest keskustest, seda väiksemaid hinnaerinevusi võib täheldada.

Kui aga võrrelda tänaseid hoonestamata elamumaa hindasid 2001. aasta korralise hindamise aegsete hindadega, siis ilmneb kasvutendents. Mõnedes omavalitsustes on hinnad kasvanud 2 ning mõnedes isegi kuni 8 korda. Samas on kõigi Eesti piirkondade hoonestamata elamumaa väärtuste väljatoomine keeruline, kuna mitmetes piirkondades ei ole tehtud adekvaatse hinnangu saamiseks vajalikul määral tehinguid. Ka mõjutavad hindu mereranna lähedus, kaugus suurematest linnadest, krundi pindala. Näiteks kõige suurem mõjutsoon on Tallinna ümbruses, kus see linnulennult ulatub ligikaudu 30 kilomeetrini. Tartu ja Pärnu mõjutsooni ulatus on linnulennult ligikaudu 10 km.

Hoonestamata elamumaana on ülevaates käsitletud selliseid maatükke, mille sihtotstarve on sajaprotsendiliselt elamumaa. Aluseks on võetud Maa-ameti tehingute andmebaasis registreeritud tehingute statistika.

Loe pikemalt: Elamumaa turuülevaade » (PDF).

Lisainfo:
Andres Juss, Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna juhataja, Andres.Juss@maaamet.ee
Agnes Jürgens, Maa-ameti avalike suhete nõunik, 514 8627, Agnes.Jurgens@maaamet.ee

Veel uudiseid samal teemal

21.06.2021

Mullu oli hoonestamata tootmismaa tehingute arv ja koguväärtus rekordiline

Maa-ameti andmetel tehti 2020. aastal hoonestamata tootmismaaga 270 tehingut, mille koguväärtus oli ligi 82 miljonit eurot. Varasema aastaga võrreldes kasvas tehingute arv viiendiku ja koguväärtus üle kümne korra. Märkimisväärselt kasvanud tehingute koguväärtuse taga oli eelkõige kaks suurtehingut.

21.06.2021

Mais tehti rekordarv kinnisvaratehinguid

Maa-ameti andmetel toimus 2021. aasta mais kinnisvaraturul ligi 6300 ostu-müügitehingut. Tehingute arv püstitas ühes kuus tehtud tehingute rekordi. Tehinguid oli 80 protsenti rohkem kui aasta tagasi mais ja 10 protsenti rohkem kui eelmises kuus.