Sa oled siin

Lühiülevaade: Eesti hakkab kõrgusi arvutama Kroonlinna nulli asemel Amsterdami nulli järgi

Kõnekeeli nimetatakse Euroopa kõrgussüsteemi lähtenivood Amsterdami nulliks (Normaal Amsterdams Peil, NAP), varem arvestati kõrgust Kroonlinna nulli järgi.
Kroonlinna null

Järgmisest aastast arvestatakse Eestis sarnaselt teiste Euroopa riikidega absoluutset kõrgust ja sügavust Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli suhtes. Kroonlinna nullist, mis oli seni kõrgussüsteemi aluseks, Eestis loobutakse.

Amsterdami nullile üleminek toimub 1. jaanuaril 2018

Seni on Eesti kõrgussüsteemi aluseks olnud Balti 1977. aasta kõrgussüsteem (BK77) ehk rahvakeeli Kroonlinna null. Selle kõrgussüsteemi lähtenivoo on määratletud Kroonlinna merevaatlusjaamas mõõdetud keskmise veetasemega aastatel 1825–1840.

Keskkonnaministri 26. oktoobri 2011. a määruse nr 64 „Geodeetiline süsteem“ muudatused  jõustuvad 1. jaanuaril 2018. Seega läheb Eesti järgmisest aastast üle Euroopa ühtsele kõrgussüsteemile, milleks on Euroopa vertikaalne referentssüsteem (EVRS). Eestis tähistatakse EVRS-i kõrgusi lühendiga EH2000. Kõnekeeli nimetatakse Euroopa kõrgussüsteemi lähtenivood Amsterdami nulliks (Normaal Amsterdams Peil, NAP, vt ka joonis 1). Euroopa kõrgussüsteemi lähtenivoo on arvestatud veetaseme keskmise väärtusega, mis mõõdeti Amsterdamis ajavahemikul 1. september 1683 kuni 1. september 1684.

Enamik määruse muudatusi on tehnilist laadi. Peamise muudatusena integreeritakse Eesti kõrgusvõrk Euroopa ühtsesse kõrgussüsteemi. Muudetakse ka gravimeetrilise süsteemi epohhi ja nimetust.


Joonis 1. Amsterdami veemõõdujaam (Pilt: Wikipedia).
 

Uuele kõrgussüsteemile (EH2000) ülemineku järel oleme Euroopa riikidega samas süsteemis

Üks põhjusi, miks Eesti uuele kõrgussüsteemile üle läheb, on asjaolu, et enamik Euroopa riikidest, nende seas meile lähimad riigid Soome, Norra, Rootsi, Läti ja Leedu kasutavad just Euroopa kõrgussüsteemi. Põhjamaades kehtib EVRS 2010. aastast, Lätis 2014. ja Leedus 2016. aastast.


Hetkel kehtiv kõrgussüsteem BK77 on vananenud

Teine oluline põhjus uuele kõrgussüsteemile üleminekuks on senise kõrgussüsteemi BK77 vananemine, selle määratlemisel kasutati planeedi Maa ebatäpseid füüsikalisi parameetreid. Eestile mõju avaldava jääajajärgse maapinna tõusu ja kõrgussüsteemi BK77 ebapiisava täpsuse tõttu on senise kõrgusvõrgu punktide väärtused aegunud ning ebatäpsed. Lisaks oli juba aastaks 2000 ligikaudu 47 protsenti riikliku kõrgusvõrgu märkidest hävinud – see mõjutas oluliselt kõrgusliku alusega seonduvaid töid, muutes need äärmiselt ajamahukaks ja kulukaks.
 

Kahe süsteemi kõrguste vahe on 15…24 cm

Euroopa ühtsele kõrgussüsteemile üleminekuga muutuvad kõrgusväärtused nii ruumiandmebaasides kui ka kaartidel, sh topograafilistel ja merekaartidel.

Kõrgussüsteemilt BK77 Euroopa kõrgussüsteemile üleminekul lisandub absoluutsetele kõrgusväärtustele sõltuvalt piirkonnast 15…24 sentimeetrit (joonis 2), näiteks Lõuna-Eestis keskmiselt 15 cm, Pärnumaal 19 cm, Ida-Virumaal 20 cm, Põhja-Eestis 23 cm ja Hiiumaal 24 cm. Suur Munamägi, mille ametlik kõrgus on praegu 317,2 meetrit, saab kõrgusväärtuseks 317,4 meetrit (joonis 3).

Üleminekuparameetrite erinevus Eesti eri piirkondades on esmajoones tingitud jääajajärgse maapinna tõusu erinevatest väärtustest Eesti piires. Näiteks Saare- ja Hiiumaa rannikul on jääajajärgne maatõus merepõhja viimase 30 aasta jooksul 4–5 sentimeetrit ülespoole kergitanud, samas kui Kagu-Eestis maapind hoopis madaldub pisut.

Joonis 2. Kõrgussüsteemilt BK77 Euroopa kõrgussüsteemile üleminekul lisanduvad parandid üle Eesti, ühikuks sentimeeter.

 

Joonis 3. Eesti maakondade kõrgeimad tipud Euroopa kõrgussüsteemis EVRS.

 

Üleminekukalkulaator hõlbustab kõrguste teisendamist

Maa-amet teeb kõigile tasuta kättesaadavaks üleminekukalkulaatori, mille abil saab arvutada BK77 kõrgused EH2000 kõrgusteks nii üksikpunktide kui ka suurte andmemassiivide kaupa. Geoinfosüsteemidest on võimalik lihtsate päringutega saada info olemasolevate kõrgusandmete kohta, mida seejärel saab samuti konverteerida EH2000 kõrgusteks.

Uue kõrgussüsteemiga kaasnevad ka uue geoidi mudeli arvutustööd, mis võimaldab üleilmse asukohamäärangusüsteemiga GPS mõõdetavatest „tehislikest“ kõrgusväärtustest (rahvusvahelise WGS-84 referentsellipsoidi suhtes) otse üle minna Euroopa kõrgussüsteemi kõrgusväärtustele. Joonisel 4 on näha, et geoidi ja ellipsoidi vahe on Eesti piires muutuv (16 meetrit Ida-Eestis kuni 20 meetrit Lääne-Eestis).

 

Joonis 4. Eesti geoidi mudel, mis võimaldab GPS-iga mõõdetavatest kõrgusväärtustest (rahvusvahelise WGS-84 ellipsoidi suhtes) üle minna Euroopa kõrgussüsteemi kõrgusväärtustele, ühikuks on meeter.

 

Lihtsustub töö rahvusvaheliste projekteerimis- ja ehitusprojektidega

Rahvusvaheliste ja piiriüleste projektide puhul võib kahe erineva kõrgussüsteemi kasutamine tekitada suuri arusaamatusi ja sellega kaasnevat võimalikku majanduslikku kahju. Seega võimaldab uuele kõrgussüsteemile üleminek hoida kokku kulutusi piiriülesel projekteerimisel ja ehitamisel ning rahvusvaheliste ruumiandmebaaside haldamisel. Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline ruumiandmete vahetus muutub lihtsamaks. Olulise mõjuna kaob vajadus kahe kõrgussüsteemi erisuste arvestamiseks merenavigatsioonis, näiteks veesõidukite Eesti sadamatesse sisenemisel. Uue kõrgussüsteemi korral on nüüd Euroopa Liitu kuuluvate Läänemere-äärsete riikide merenavigatsioonikaardid ja sadamate laevateede andmed ühtses kõrguste süsteemis.

Muudatusel on positiivne mõju riigipiiriülestele projektidele, näiteks muutub lihtsamaks ka Rail Balticu trassi projekteerimine.
 

Üleminekuga kaasnevad tööd ja kulud

Uuele kõrgussüsteemile ülemineku eelduseks on kõrgusvõrgu rekonstrueerimine ja täpsustunud andmetega tehtud geoidiarvutus. Kulu kaasneb üleminekuparameetrite kasutamiseks vajalike geodeesia kalkulaatorite täiendamise ning kõrguste kalkulaatori lisamisega Maa-ameti geoportaali. Samuti on vaja uuendada kõrgusinfot ruumiandmebaasides ja kaartidel.

Punktide kõrgusväärtusi on võimalik kontrollida geodeetiliste punktide andmekogust (GPA). GPA andmed on ametlikud, ajakohased ja veebipõhiselt tasuta kättesaadavad. Uuendused teeb GPA-sse Maa-amet.

Muudatused ei oma olulist mõju halduskoormusele, kuna nendega ei kaasne igapäevase töökorraldusliku rutiini põhimõttelist muutust. Küll aga toob eelnõu vastuvõtmine kohalikele omavalitsustele kaasa kohustuse veenduda, et neile esitatud tööd on teostatud kehtestatavas  kõrgussüsteemis.

Euroopa kõrgussüsteemile üleminekuks on juba varasemalt riigieelarvest ja osalt suuremate omavalitsuste eelarvelistest vahenditest renoveeritud ja ajakohastatud tervet maad kattev riiklik kõrgusvõrk. Maa-ameti korraldamisel aastatel 2004–2016 rekonstrueeritud kõrgusvõrgus on kokku 3144 kõrgusmärki ehk reeperit ning nende vahekaugus on orienteeruvalt 1,4 km.

2017. aasta riigieelarve ja aastate 2018–2021 riigi eelarvestrateegia raames kokkulepitud eelarvemahtude piires ning riigieelarvele määruse muudatusega täiendavaid kulusid ei kaasne.
 

Ülemineku mõju

Uuele kõrgussüsteemile üleminekuga seonduvalt saavad erinevad objektid uued kõrgusväärtused ruumiandmebaasides, sh erinevatel kaartidel (nt Eesti põhikaart, aga ka merekaardid, maakaardid jms). Samuti lihtsustab üleminek uuele kõrgussüsteemile ruumiandmekogudes andmete ristkasutatavust ja riskid vanade andmete kasutamiseks vähenevad.

Uuele kõrgussüsteemile üleminekuga ei kaasne näiteks maapinna ja merepõhja topograafia muutust ega kaldajoone muutust. Kuna kaldajoon ei muutu, ei vähene ega suurene ka veekogude kaitsevööndi ulatus. Nagu eespool öeldud, suurenevad vaid praeguste kõrgusväärtuste arvulised väärtused keskmiselt 15–24 sentimeetrit kõrgussüsteemide lähtenivoopindade muutuse tõttu. Näiteks Suur Munamägi ei muutu looduses seetõttu kõrgemaks, ega vett ei jää meres vähemaks.
 

Üleminekuperiood kestab kolm kuud

Üleminekuperiood uutele kõrgustele algab 2018. aasta 1. jaanuaril ja lõpeb 2018. aasta 31. märtsil. Enne 2018. aasta 1. jaanuari alustatud tööde tulemused esitatakse üleminekuperioodil BK77 või EH2000 kõrgustena. Täitedokumentatsioonis, näiteks teostusjoonistes peab tulemused esitama üleminekuperioodil kas BK77 või EH2000 kõrgustena. Pärast üleminekuperioodi lõppu tuleb tööde lõpptulemused esitada vaid uues EH2000 süsteemis.

Ehitussektorile on sätestatud eriregulatsioon, mille kohaselt kasutatakse uutes ehitusprojektides (alustatud 01.01.2018 või hiljem) EH2000 kõrgussüsteemi ning vanad ehitusprojektid (alustatud enne 01.01.2018) võib lõpuni viia BK77 kõrgussüsteemis.

 

Maa-amet korraldab uue kõrgussüsteemi tutvustamiseks 2017. aasta sügisel ja 2018. aasta alguses infopäevad. Täpsem info selle kohta pannakse eelnevalt üles Maa-ameti kodulehele.
 

Vt ka Geoportaali »

Voldik Euroopa kõrgussüsteem » (3.68 MB, PDF)

Veel uudiseid samal teemal

26.10.2017

Maa-amet kutsub uut kõrgussüsteemi tutvustavatele infopäevadele

Maa-amet koostöös Eesti Geodeetide Ühinguga jätkab Euroopa kõrgussüsteemi tutvustavate infopäevadega - 31. oktoobril Tartus ja 9. novembril Tallinnas. Osalema oodatakse kõiki, kelle tööd uuele kõrgussüsteemile üleminek mõjutab.

Euroopa kõrgussüsteem EH2000
29.09.2017

Maa-amet kutsub uut kõrgussüsteemi tutvustavatele infopäevadele

Infopäevad toimuvad oktoobrikuus neljas Eesti linnas: Tallinnas, Pärnus, Jõhvis ja Tartus. Osalema oodatakse kõiki, kelle tööd uuele kõrgussüsteemile üleminek mõjutab.