Sa oled siin

Maa-amet: Eesti territooriumi suurus sõltub nii kaldajoone muutustest kui ka täpsetest mõõtmisvõimalustest

Mere kaldajoone muutumine on looduse eripära
Mere kaldajoone muutumine on looduse eripära

Tänu aeropildistamise ja laserskaneerimise võimalusele saab Maa-amet Eesti territooriumi kaardistamisel kasutada järjest täpsemaid andmeid ning iga-aastaselt täpsustada Eesti haldus- ja asustusüksuste piire ja pindala.

Valdavalt on tegu 1 protsendi piiresse jäävate muudatustega, kuid veepiiri (meri, vooluveekogud) omavatel haldusüksustel tuleb arvestada suuremate erinevuste ja muudatustega, sest nende halduspiir viiakse kokku kaldajoonega. Ka kõige värskemad muudatused tulenevad just Läänemere, Peipsi, Võrtsjärve ja Narva jõe ning Narva veehoidla kaldajoone muutustest.

Näiteks Saare maakonna pindala on viimastel aastatel suurenenud 1545 hektari võrra. Seda eeskätt seetõttu, et arvestust ei peeta enam paberkaartide järgi, vaid aluseks on digitaalsed ruumiandmed. Viimased on ajakohasemad ja annavad võimaluse täpsemalt arvutada pindala.

Teiseks muutuste põhjuseks on mitu aastat tagasi muutunud kaardistamise metoodika. Uus kaldajoon lähtub kõrgusandmetest, mis võimaldavad kaldajoone määrata igal pool ühetaoliselt keskmise vee taseme järgi. Varasemalt kaardistati kaldajoon aerofoto järgi, mis jäädvustas pildistamise hetke veeseisu.

31.12.2016 seisuga on Saare maakonna pindala 293 764 hektarit. Ilmne liialdus on väita, et see pindala igal aastal 1500 ha võrra suureb, nii nagu võis mulje jääda 1. jaanuaril Aktuaalses Kaameras olnud uudisest.

Kuna halduspiirid kantakse maakatastrisse, siis Maa-amet katastripidajana korrastab ja täpsustab maakatastrisse kandeid tehes (nt uusi katastriüksusi registreerides) pidevalt ka halduspiiri asukohta. Täpsustatud haldusüksuste pindalad arvutatakse igal aastal 31. detsembri seisuga maakatastrisse kantud haldusüksuse piiriandmete alusel, seejuures arvestatakse vaid maismaaosa (1 ha täpsusega).

Ajakohased haldus- ja asutusüksuste piirid saab alla laadida http://geoportaal.maaamet.ee/est/Andmed-ja-kaardid/Haldus-ja-asustusjaotus-p119.html.

Lisainfo:
Mariliis Aren, Maa-ameti geoinformaatika osakonna juhataja, Mariliis.Aren@maaamet.ee


Merise neem (Säärelepe säär) Saaremaal, näide kaldajoone asukoha muutusest 2008-2012.


Valgerihv Saaremaal. Näide detailsuse kasvust paremate alusmaterjalide kasutamisel. Must joon näitab kuni 2003. aastani katastri aluskaardina kasutuses olnud kaldajoont; helesinine joon tähistab 2012. aastal kaardistatud kaldajoont.

Veel uudiseid samal teemal

07.09.2020

Riigihange katastrimõõdistamise tellimiseks

Riigihangete registris on algatatud dünaamiline hankesüsteem "Katastrimõõdistamise tellimine", mille raames tellib Maa-amet riigi omandis olevate ja jäetavate maade (sh hoonestusõigusega koormatavate maade) mõõdistamist.

07.05.2020

Maatükkide loodusliku seisundi andmed läbisid maakatastris iga-aastase värskenduskuuri

Maa-amet ajakohastas tänavu kevadel maakatastris maatükkide loodusliku seisundi ehk kõlvikute andmeid, kasutades selleks eelmise aasta kaardiandmeid. Tegemist on igal aastal toimuva maatükkide loodusliku seisundi andmete uuendamisega. Tänavused muudatused puudutavad eelkõige Ida-Eestit.