Sa oled siin

Maa-ameti 2017. aasta kinnisvaraturu ülevaade - vaata, mis hinnas on kinnisvara Sinu kodukohas

Foto: Maa-amet

2017. aastal tehti Eesti kinnisvaraturul 9 protsenti rohkem tehinguid kui aasta varem, selgub äsja valminud Maa-ameti kinnisvaraturu aastaülevaatest. Kokkuvõttese on koondatud kõikide vähemalt viie tehinguga asulate hinnatasemed ja seda kõikide kinnisvarasektorite lõikes. Aktiivseim oli kinnisvaraturg Harju maakonnas, kus toimusid ligi pooled kõikidest tehingutest.

Eesti kinnisvaraturul tehti 2017. aastal  kokku  63 115 tehingut – arvesse on võetud kõik võõrandamistehingud, milleks on ost-müük, kinkimine, vahetamine ja muud tehingud. Tehingute koguarv kasvas aastaga ligi 9 protsenti. Veidi üle 55 protsendi ostu-müügitehingutest toimus korteriomanditega.

Korteriomandite (eluruumide) ostu-müügitehingute arv kasvas 2017. aastal võrreldes eelmise aastaga 8,2 protsenti, kuid tehingute koguväärtus tõusis lausa 16,5 protsenti.

„Korteritehingute koguväärtuse suurt kasvu ja mõne asumi hinnahüppeid selgitab uute korterite kõrge osakaal. Korterite mediaanhinnad erinevad Eesti asulates palju, kõrgeima ja madalaima mediaanhinna vahe ulatub kümnetesse kordadesse,“ ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits. „Kui Tallinnas oli korteri ruutmeetri mediaanhind 1 681 eurot, siis Valgas oli see 126 eurot,“ tõi Tiits näite.

Hoonestamata elamumaa mediaanhinnad varieerusid 2017. aastal maakondade lõikes oluliselt, olles 0,5 €/m² Järva maakonnas ning 21€/m² Harju maakonnas.

Haritava maa turusektoris olid hinnatuimad Jõgeva, Järva ning Põlva maakonna põllumaad, kus hektari mediaanhind oli kõrgeim – 3 300 kuni 3 400 eurot. Metsamaad olid suurima hektari mediaanhinnaga Võru ning Valga maakonnas, vastavalt 4 904 ja 3 760 eurot.

Kinnisvaraturg oli aktiivseim Harju maakonnas, kus toimus 43 protsenti kõikidest tehingutest, moodustades kõigi 2017. aasta tehingute koguväärtusest 68 protsenti. Harju maakonnas toimus 2017. aastal 54,6 protsenti kõikidest korterite ostu-müügitehingutest. Tehinguaktiivsuselt järgnesid Tartu maakond 11,6 protsendi, Ida-Viru maakond 9,9 protsendi, Pärnu maakond 6 protsendi ning Lääne-Viru maakond 4,1 protsendiga. Ülejäänud maakondades toimus 2017. aastal korteritega tehinguid vähem kui 2 protsenti kõikidest tehingutest Eestis.

Eesti kinnisvaraturg 2017. aastal » (PDF)

 

Lisainfo:
Andres Juss, Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna juhataja, Andres.Juss@maaamet.ee , 665 0623
Karmen Kaukver, Maa-ameti avalike suhete nõunik, Karmen.Kaukver@maaamet.ee , 5694 5407

Veel uudiseid samal teemal

02.02.2018

Maa-ameti 2017. aasta kinnisvaraturu ülevaade - vaata, mis hinnas on kinnisvara Sinu kodukohas

Maa-ameti 2017. aasta kinnisvaraturu ülevaates on välja toodud hinnatasemed kõikides suuremates asulates, kus toimus vähemalt 5 tehingut. Ülevaate alusel toimus Eesti kinnisvaraturul 2017. aastal  kokku  63 115 tehingut (ost-müük, kinkimine, vahetamine, muu tehing), mis on ligi 9% enam kui 2016. aastal. Kinnisvaraturg on aktiivseim Harju maakonnas.

Võru linn
19.01.2018

Kinnisvaraturg ja hinnaindeksid 2017. aasta IV kvartalis

2017. aasta IV kvartalis kasvas kinnisvara ostu-müügituru rahaline maht kõikides sektorites. Kinnisvara hinnaindeksi kasv oli 2017. aasta IV kvartalis 14,7 protsenti võrreldes 2016. aasta sama perioodiga. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses lausa 17,8 protsenti.