Sa oled siin

Maavarasid kaevandati 2017. aastal veidi rohkem kui eelneval viiel aastal keskmiselt

Purustus-sorteerimissõlm Aru lubjakivikarjääris. Foto: Maa-amet

Maa-ametil valmis 2017. aasta Eesti maavarade koondbilanss, mis võtab kokku maardlate ja mäeeraldiste varu seisu aruandeaasta alguses ja lõpus ning varu muutused aasta jooksul. Koondbilansi alusel kaevandatakse jätkuvalt enim põlevkivi, liiva, kruusa, lubjakivi ja dolokivi. Nii põlevkivi kui ka ehitusmaavarasid kaevandati 2017. aastal pisut rohkem kui eelnenud viiel aastal.

2017. aasta 31. detsembri seisuga oli keskkonnaregistri maardlate nimistus arvele võetud 917 maardlat. Kehtivaid maavara kaevandamise lube oli 682. Kõige enam kaevandati 2017. aastal põlevkivi (ligikaudu 15,6 miljonit tonni ilma kadusid arvestamata), liiva ja kruusa (kokku ligikaudu 6,3 miljonit kuupmeetrit), lubjakivi ja dolokivi (kokku ligikaudu 3,3 miljonit kuupmeetrit) ning turvast (ligikaudu 0,7 miljonit tonni). Väiksemas koguses kaevandati ka savi, järvemuda ja meremuda.

Võrreldes eelnenud viiel aastal kaevandatud keskmiste kogustega kasvas 2017. aastal põlevkivi (8%), tsemendilubjakivi (5%), tehnoloogilise lubjakivi (36%), ehituslubjakivi (19%), tehnoloogilise dolokivi (15%), ehitusdolokivi (44%), täitedolokivi (79%), ehituskruusa (3%), tehnoloogilise liiva (9%), täiteliiva (60%), ehitusliiva (14%), meremuda (15%) ja raviotstarbelise järvemuda (187%) kaevandamine. Sama perioodiga võrreldes vähenes 2017. aastal viimistlusdolokivi (42%), tsemendisavi (27%), keraamilise savi (37%), täitekruusa (36%) ja turba (8%) kaevandamine. Peamiselt aianduses kasutusel oleva vähelagunenud turba kaevandatud kogus oli keskmisel tasemel, kuid peamiselt küttematerjalina kasutatavat hästilagunenud turvast kaevandati varasemast vähem.

Bilansi ja selle seletuskirjaga on võimalik tutvuda Maa-ameti Maa-ameti geoportaalis »

 

Lisainfo:
Reet Roosalu, Maa-ameti geoloogia osakonna juhataja, Reet.Roosalu@maaamet.ee

Pressiteade » (14.21 KB, DOCX)

Taustainfo

Maavarasid kaevandatakse Eestis piirkonniti vastavalt maavara levikule, saadud kaevandamislubadele ja leitud turustamisvõimalustele. Kaevandamislubade omajad deklareerivad kaevandatud kogused kvartalite kaupa, andmed koondatakse keskkonnaregistri maardlate nimistu andmebaasi, mille volitatud töötleja on Maa-amet. Bilansitabelid on koostatud kasutusalade lõikes, maakondlikus ja tähestikulises järjestuses.

Maapõueseaduse kohaselt on maavaradeks dolokivi, fosforiit, järvelubi, järvemuda, aluskorra ehituskivi, kruus, liiv, lubjakivi, meremuda, põlevkivi, savi ja turvas, mis on arvele võetud keskkonnaregistri maardlate nimistus ». Maavaravarude muutused aruandeaastal olid peamiselt tingitud kaevandamisest, kaevandamiskadudest, geoloogiliste uuringute tulemusena uute maardlate bilanssi lisamisest ning varude ümberhindamisest ja täiendavate varude kinnitamisest olemasolevates maardlates.

Maardlate ja mäeeraldiste asukohtadega ning neist viimasel viiel aastal kaevandatud kogustega saab tutvuda Maa-ameti geoportaalis maardlate kaardirakenduses ». Mäeeraldiste otsinguid saab teha nii kaardipildis ruumilise puhvriga piirkonda märkides kui ka mitmete omaduste kaudu otsides, näiteks mäeeraldisel leiduva maavara, kasutusala, loa omaja või kohaliku omavalitsuse järgi.

Kaevandamispiirkondi saab maardlate kaardirakenduses vaadelda põhikaardi, ortofotode, reljeefikaardi ja mitmete teiste pidevalt ajakohasena hoitavate Maa-ameti kaardiandmete taustal. Lisaks maardlatele, kus geoloogilise uurituse tase on kõrge, on veebirakenduses võimalik kaardipilti lisada ka geoloogilise kaardistamise käigus leitud maavarade perspektiivalade, levialade ja leiukohtade info, kus uuritus on väiksem.

Maardlate veebirakenduse kasutamisel on abiks kasutusjuhend » (PDF)

Veel uudiseid samal teemal

05.10.2020

Maardlate nimistu täieneb uuringupunktide andmetega

Maa-amet võttis geoloogiliste uuringute andmepunktide info kogumiseks kasutusele veebivormi.

Ninase pank Saaremaal, kus paljanduvad Siluri ladestu Jaani kihistu Ninase kihistiku biohermsed ja jämedetriitsed lubjakivid. Pank on Ninase kihistiku tüüpläbilõige (stratotüüp).
04.06.2020

Uued geoloogilised andmed Maa-ameti kaardirakendustes ja teenustes

Maa-ameti geoportaalis on nüüdsest X-GIS 2 versioonis kättesaadavad nii 1:50 000 geoloogiline baaskaart kui ka kogu Eestit katvad mõõtkavas 1:400 000 koostatud geoloogilised kaardid.

1:50 000 geoloogiline baaskaart