Sa oled siin

Pressiteade: Eesti hakkab kõrgusi arvutama Amsterdami nulli järgi

Amsterdami null
Amsterdami null

Keskkonnaminister allkirjastas eile geodeetilise süsteemi määruse muudatused, mille alusel hakatakse järgmisest aastast Eestis sarnaselt teiste Euroopa riikidega arvestama absoluutset kõrgust ja sügavust Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli suhtes. Kroonlinna nullist, mis oli seni kõrgussüsteemi aluseks, Eestis loobutakse.

„Euroopa kõrgussüsteemile üleminekut on ette valmistatud pikka aega ning nüüd on kindel, et saame Eesti 100. sünnipäeva tähistada juba uutes „kõrgustes“. Kroonlinna nullilt Amsterdami nullile üleminek toob piirkonnast sõltuvalt kaasa 15–24 sentimeetrise absoluutsete kõrgusväärtuste tõusu. Näiteks Suur Munamägi, mille ametlik kõrgus on praegu 317,2 meetrit, saab kõrgusväärtuseks 317,4 meetrit,“ selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler.

Uuele süsteemile üleminekul muutuvad praegused kõrgusväärtused. Seda põhjusel, et enne arvutati kõrgused Kroonlinna merevaatlusjaamas mõõdetud keskmise veetaseme järgi (aastatel 1825–1840), nüüd aga Amsterdami merevaatlusjaama mõõtmiste järgi (aastatel 1683–1684). Seega Suur-Munamägi ei muutu looduses kõrgemaks ja vett ei jää meres vähemaks. Euroopa kõrgussüsteemiga ei vähene ega suurene ka veekogude kaitsevööndi ulatus.

„Euroopa kõrgussüsteemile ülemineku vajaduse on tinginud mitu asjaolu. Näiteks Balti 1977. aasta kõrgussüsteemi vananemine, selle määratlemisel kasutatud ebatäpsed füüsikalised parameetrid ning soov olla Euroopaga ühtses kõrgussüsteemis. Need põhjused viisid otsuseni valmistada ette kõik vajalik Euroopa kõrgussüsteemile üleminekuks,“ ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits ning lisas, et aastaks 2000 oli ligikaudu 47 protsenti senistest riikliku kõrgusvõrgu märkidest hävinud, see aga muutis kõrgusmäärangu ajamahukaks ja kulukaks. Nüüdseks on Maa-ameti korraldamisel ajakohastatud tervet maad kattev riiklik kõrgusvõrk, mis kõrguste lähteandmestikuna võimaldab muuhulgas ka täpset kõrgusmäärangut GPS-vastuvõtjatega.

Enamik Euroopa riikidest, sealhulgas Soome, Norra, Rootsi, Läti ja Leedu kasutavad juba Euroopa kõrgussüsteemi. Seega paljude rahvusvaheliste projekteerimis- ja ehitusprojektide puhul saab hakkama ühe kõrgussüsteemiga ega pea tegelema ümberarvutamisega.

Euroopa kõrgussüsteemi kasutusele võtmiseks on seatud ka kolme kuu pikkune üleminekuperiood. Enne 1. jaanuari 2018 alustatud ehitusprojektid võib lõpuni viia vanas süsteemis.

Rohkem infot Maa-ameti kodulehel:
https://www.maaamet.ee/et/uudised/eesti-hakkab-korgusi-arvutama-kroonlinna-nulli-asemel-amsterdami-nulli-jargi

Lisainfo:

Artu Ellmann, Maa-ameti asedirektor geomaatika valdkonnas, artu.ellmann@maaamet.ee, 665 0602
Karmen Kaukver, Maa-ameti avalike suhete nõunik, Karmen.Kaukver@maaamet.ee, 5694 5407

 

Veel uudiseid samal teemal

Euroopa kõrgussüsteem EH2000
29.09.2017

Maa-amet kutsub uut kõrgussüsteemi tutvustavatele infopäevadele

Infopäevad toimuvad oktoobrikuus neljas Eesti linnas: Tallinnas, Pärnus, Jõhvis ja Tartus. Osalema oodatakse kõiki, kelle tööd uuele kõrgussüsteemile üleminek mõjutab.

Kõnekeeli nimetatakse Euroopa kõrgussüsteemi lähtenivood Amsterdami nulliks (Normaal Amsterdams Peil, NAP), varem arvestati kõrgust Kroonlinna nulli järgi.
20.07.2017

Lühiülevaade: Eesti hakkab kõrgusi arvutama Kroonlinna nulli asemel Amsterdami nulli järgi

Euroopa kõrgussüsteemile üleminek - lühiülevaade.

Seni on Eesti kõrgussüsteemi aluseks olnud Balti 1977. aasta kõrgussüsteem (BK77) ehk rahvakeeli Kroonlinna null. Järgmisest aastast arvestatakse aga Eestis sarnaselt teiste Euroopa riikidega absoluutset kõrgust ja sügavust Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli suhtes.