Sa oled siin

Ülemaailmne maamõõtjate päev tõstab maamõõtjate töö fookusesse

21. märtsil tähistatakse ülemaailmset maamõõtjate päeva. Maa-ameti andmetel oli Eestis märtsi keskpaigas 97 tegutsevat maamõõtjat, kes omavad nii maakorraldaja kutset kui ka kehtivat maakorraldustööde tegevuslitsentsi. Peatselt on lisandumas veel 5 litsentsiomanikku.

Läheneva tähtpäeva eel pöördus Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits tänusõnadega kõigi endiste ja praeguste maamõõtjate poole. Ta juhtis tähelepanu, et tänavu täitub ka 30 aastat maareformi algusest. „Maareformi eduloos on kohalike omavalitsuste, maavalitsuste ja teiste ametiasutuste kõrval teenimatult tahaplaanile jäänud maamõõtjate roll. Just maamõõtjate vahetul osalusel on tänaseks moodustatud üle 752 000 katastriüksuse ja seeläbi on paljudest eestimaalastest saanud maaomanikud,“ tõi Tiits välja.

Peadirektor tänas maamõõtjaid ka pühendumise eest - vaatamata ühiskonda tabanud pandeemiale on maamõõtjatel õnnestunud edukalt taotleda maakorraldaja kutset ja uuendada tegevuslitsentse. Tänaseks omavad kehtiva korra alusel väljastatud maakorraldustööde tegevuslitsentsi 97 maamõõtjat.

Maareformi 30 aasta jooksul on maamõõtmiseks kasutatavad tehnilised vahendid täiustunud, aga töö sisu – mis lisaks maamõõtmisele hõlmab ka maaomaniku ja katastripidajaga suhtlemist – on paljuski jäänud samaks.

Näiteid 30 aasta jooksul maamõõdistamisega kogunenud pärlitest

Omaniku allkirjad

Maamõõtja jaoks on läbi aegade olnud aeganõudvaim ja keerulisem toiming maa omanike allkirjade korjamine. Ka pole omanikud seda neile kergeks teinud. Nii mõeldi 1990ndate alguses vahel ümber ja keelduti dokumentide allkirjastamisest viimasel hetkel, vahel aga kadus omanik nii ära, et teda ei leitudki enam üles. Nii on katastripidaja toimikute vahelt leidnud näiteks lehti, kus maamõõtja on püüdlikult „harjutanud“ omaniku allkirja. Seda, et maaomanik vahel allkirju anda ei tahtnud, näitab aga näiteks maamõõtja märkus kontroll-lehel „Ehmatasin vanaproua ära, aga allkirja sain kätte“.

Kontroll-lehe pärlid

Kontroll-leht oli Messengeri eelkäija, kus katastripidaja ja maamõõtja said omavahel segamatult tšättida. Iseenesest on muidugi tegu haldusotsusega, kus riigiamet on andnud omapoolse hinnangu maamõõtja esitatud dokumentide õigsusele.

  • Katastripidaja on ikka ajaga kaasas käinud ja seega ei ole imekspandav, et kontroll-lehel oli ohtralt kasutatud heakskiitvat lühendit OK. Kohaliku omavalitsuse arhiivist ilmus välja mitu kontroll-lehte, kus katastripidaja oli lühendile siiski teise tähenduse andnud – oma käkk.
  • Kord küsinud Saaremaal katastripidaja maamõõtjalt, miks ortofotol selgelt näha olevat teed pole katastriüksuse plaanil kujutatud. „See tee ei vii kuhugi,“ vastanud maamõõtja filosoofiliselt.
  • Katastripidaja saatis toimiku maamõõtjale parandusteks tagasi, kuna katastriüksuse plaanilt puudus kitsenduste kaardil kajastuv elektriliin. Palusime täpsustada, kas maastikul seda elektriliini enam ei ole. Toimik tuli tagasi vastusega „Elektriliin paigaldatud“.
  • Vastus kontroll-lehelt „Kiviaed on looduses üle 50 meetri lühem. Kas pean nüüd kiviaeda rajama hakkama, et piirikirjeldus naabriga klapiks?“.

Pärleid maamõõtjate seletuskirjadest

  • Piirilõigul 9-10 korraldab piiri kobras.
  • Piirimärgid 4 ja 5 on paigaldatud põhimõttega, et naaber saab oma planku värvida ja ka kaevu juurde hüppamiseks hoogu võtta.
  • Metsast on leitud tundmatud kivid.
  • Sihiajamisele ja mõõdistamisele aitasid palju kaasa metsavargad, kes on piirilõigust 2-3 lõuna poole jäävat 3 hektarit kinnistamata metsa üles töötanud.
  • Katastriüksuse piirisiht piirilõigul 7-8-9 on metsa valesti sisse lõigatud, ka kaardil on märgata vastav kõverus, aga ma eriti ei julge metsaärikatega kiskuda – mu palk sellest ei sõltu, tervis aga küll.
  • Oja ei välju tiigist sealt, kus põhikaart näitab, vaid sealt, kust mina panin selle väljuma.

Lisainfo: Anu Ots, Maa-ameti avalike suhete nõunik, mob 5061790

 

 

Veel uudiseid samal teemal

02.06.2020

Tänavu viie kuu jooksul toimus ligi 700 riigimaa oksjonit

Maa-amet kuulutas 2020. aasta jaanuarist maini välja 667 oksjonit riigimaa müümiseks või rendile andmiseks, neist 78% olid edukad.

Tänavu viie kuu jooksul oli müügis 412 kinnisasja, neist leidis ostja 297. Riik andis rendile 255 kinnisasja, neist leidis rentniku 221.

26.05.2020

Tänavu lõpeb 149 põllumajandusmaa kasutusvalduse lepingut

2020. aastal lõpeb 149 maavanemate sõlmitud põllumajandusmaa kasutusvalduse lepingut, järgnevatel aastatel juba üle 500-700 lepingu aastas. Maa-amet on alustanud põllumeeste teavitamist ja uute lepingutingimuste tutvustamist.